TEGELASED Lamon- mõisa kitsekarjus, Daphini ''kasuisa'' Myrtale- mõisa kitsekarjuse naine Daphnis- kitsekarjuse leitud poeglaps karjamaalt, keda kits toitis Chloe- lambakarjuse leitud tütarlaps, keda toitis äsja poeginud lammas. Heledajuukseline, vasikate silmadega Dryas- lambakarjus, Chloe ''kasuisa'' Napes- lambakarjuse naine Dorkon- veisekarjus, Chloesse armunud, Daphinsit august välja aitanud, karuse lõuaga, valge ihuga nagu rõõskpiim, juuksed heledad nagu suvine Eros- jumal, noor, ilus ja tiivuline KOKKUVÕTE Daphnis leiti karjamaalt tänu kitsele, keda Lamon järgis. Daphinsil oli leituna seljas ja kaasas purpurpunane mähis, kinniseks kuldsõlg ja elevandiluuga pistoda lamas ta kõrval. Chloe leiti nümfide koopast tänu lambale, keda Dryas järgis
Kephalos, Keryx ja Eumolpos. Hermese poja Abderose sõid ära hobused, kui ta koos oma sõbra Heraklesedga nende hobuste juurde läks. Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga, tiivuliste sandaalidega ja heeroldikepiga. Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd. Kord visanud jumalate käskjalg Mercurius oma võlukepi kahe võitleva mao vahele. Maod keerdusid selle ümber, moodustades heeroldikepi ehk saadikukepi. Sestsaadik ongi see kahe mao kujutisega kepp, mida kandsid jumalate teadetekandjad. Lisaks Hermesele veel Iris ja Mercurius
Ateenas pandi herme õnnetoojatena maja ette. 415 eKr, kui Ateena sõjalaevastik Peloponnesose sõja ajal valmistus sõitma Sürakuusasse, lõhkus keegi kõik Ateena hermid. Kuigi see jäi tõestuseta, uskusid ateenlased, et tegemist oli sabotaaziga kas sürakuuslaste või Ateena enda sõjavastaste poolt. Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga, tiivuliste sandaalidega ja heeroldikepiga. Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd. Teda kujutasid rahakotid, kuked ja turteltuvid. Hermes sündis Arkaadias Kyllene mäel. Seda lugu jutustab Homerosele omistatav Hümn Hermesele. Tema ema Maia jäi salajases armusuhtes Zeusist rasedaks. Maia mähkis lapse tekkide sisse, kuid Hermes põgenes, kui ema magas. Hermes jooksis Tessaaliasse, kus Apollon oma karja karjatas. Hermes varastas hulga lehmi ja viis nad metsakoopasse Pylose lähedal, kattes jäljed kinni
Hermes viis äsja surnud hingi allilma Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid. Hermes 2 leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga, tiivuliste sandaalidega ja heeroldikepiga (vaata Hermese kepp). Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd. Teda kujutasid rahakotid, kuked ja turteltuvid. Ta oli meisterlik varas, kes varastas hulga lehmi kui ta polnud veel päevagi vana. Kaevust leidis ta kilpkonna ning tappis selle ja võttis sisikonna välja. Ühe lehma sooltest ja kilpkonna kilbist tegi ta esimese lüüra. Apollon kaebas Maiale, et selle poeg on tema karja varastanud, kuid Hermes oli juba tekkide sisse tagasi läinud, nii et Maia ei uskunud Apolloni kaebust
Hermes (Hephaistos) Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid tal reisikaabu, tiivulised sandaalid ja heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Tema ülesandeks oli ka hingede hauatagusesse saatmine. Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd ning teda kujutasid rahakotid, kuked ja turteltuvid. (Hermes) Hera Hera oli vana-kreekas kõige kõrgeim jumalanna. Ta oli üks Zeusi seaduslikest abikaasadest. Ta oli ka Kronose ja Rhea tütar. Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Hera oli olnud kaunis aga mitte veetlev ning ta oli väga armukade kõigi Zeusi armukeste pärast. Zeusi armukeste suhtes oli Hera väga kuri. Ta karistas
Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga, tiivuliste sandaalidega ja heeroldikepiga Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd. Teda kujutasid rahakotid, kuked ja turteltuvid. 5 Nümf ehk mäejumalanna 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium ARTEMIS (Diana) Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. Samuti oli ta ka emajumalatar, samaaegselt hea ning karm, loomariigi valitsejanna, abistaja sünnitustel, kuu- ja surmajumalanna
Voj tuleb mul tahtmine sind nagu saaklooma taga ajada - siis pead sa minu eest pogenema. Vahel istun ma su sudamel. Vahel on mu samm kiire, siis jalle aeglane, sellega pead sa arvestama. Ja viimaks - sa pead leppima sellega,et ma ei lase sind hetkekski silmist. Hommikuti me arkame vara ja ohtul heidame hilja magama. Meie puhkehetked on liihikesed - sa ju moistad, et seda on vaja, kuj me tahame ruttu parale jouda." Vaevumargatav naeruviirg jooksis ule lambakarjuse nao. Jarsku oli ta taibanud, kellega on tal tegu. Seeoli Aeg, inimeste isand, seesama,kes pani inimesi nende pisukeste ja suuremate soovide ning tahtmiste varal end orjama. Karjus otsust~s Aja vagevust proovida. "Hea Vooras, su jutt on meeldiv mu korvadele ja linn, millest sa koneled, oleks hea eluase nii sulle kuj mulle. Ma tulen sinuga kaasa." "Lahme siis." Karjus jattis teejoomise pooleli, sidus v66 v66le ning laks Vooraga ule magede
annaabi.ee 
