viia, siis mõeldi välja alternatiiv- anti millegile kergele ja suuruselt väiksele väärtus. Ikka tundub, et kui midagi on näiliselt vähe, siis hinnatakse seda madalamalt. Mil moel on raha olemasolu mõjutanud meie ühiskonda ja eluolu? Raha on meie igapäevaelu teinud väga mugavaks ning andnud palju võimalusi. Tänapäeval on väga raske kujutada ette, kuidas lambakasvataja läheks suure lambakarjaga linna sisseoste tegema, lambakari oleks nimelt tema maksevahend. Praegu peab poes käimiseks kaasa võtma, kas jupi paberit, millel on number ja kuulsa inimese nägu peal, või siis metallrahasid. Samas kui on soovi soetada sellist kaupa, mida on saada ainult 100 kilomeetri kauguselt kindla isiku käest, on palju lihtsam kaasa võtta raha, kui tervet lambakarja. Siinkohal võib öelda, et raha on inimkonna ajaloos üks väga tähtis leiutis, kui seda nii võib nimetada.
(PMS007 2010) 2.3 Lambakasvatus 2010 aastal õigusliku vormi ja suurusklassi järgi Lambakasvatus Eestis aastal 2010 jagunes karja suuruse järgi füüsiliste isikutel suhteliselt võrdselt. Kõige vähem oli füüsilistel isikutel karju suuremaid kui sada lammast. Juriidiliste isikutel vastupidi (Tabel 1.). Eestis olid lambad 2010 aastal suurema osakaaluga suurusega 50-99 ja >=100 pealistes karjades. See on kindlasti ka tingitud sellest, et juriidiline isik ei soovi majandada väikesema lambakarjaga, kuna see osutub tõenäoliselt rahaliselt kulukamaks ja vähem tuluandvaks. Füüsilistel isikutel jagunevad lambad 1-99 peaga kokku sama palju kui >=100 peaga karjadesse (Tabel 1.). (PMS008 2010) Tabel 1. Lambakasvatus Eestis 2010 aastal õigusliku vormi ja suurusklassi järg, tk Lambakarja >=10 suurus, tk 1-2 3-9 10-19 20-29 30-49 50-99 0
Laaban lubas Jaakobil abielluda Raaheliga siis, kui Jaakob on Laabani jures töötanud 7 aastat. 7 aasta möödudes Laaban pettis Jaakobit ja pani ta paari vanema tütre Leaga. Laaban lubas abielluda ka Raaheliga, kui Jaakob töötab veel 7 aastat tema juures. Laaban pettis korduvalt Jaakobilt, kuid kui Jaakob tahtis vanemate koju tagasi pöörduda, keelitas Laaban teda sellega, et annab oma kirjud lambad talle. Jaakobist sai rikas mees. Jaakob lahkus Mesopotaamiast pere ja lambakarjaga. Jaakob läks koju. Tal oli hirm oma venna Eesavi ees. Ta saatis lepituseks loomi, kuid kuulis peatselt, et Eesav on talle vastu tulemas koos 400 mehega. Jaakob tegi 2 gruppi. Öösel võitles Jaakob ühe mehega, kes Jaakobit võita ei suutnud. Ta pani Jaakobile nimeks Iisrael ,,Jumalaga võitleja". Jaakob sai aru, et oli võidelnud Jumalaga. Jaakob kohtus oma vennaga ning nad leppisid ära. Eesav ja Jaakob läksid koju tagasi. Raahel
Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raamatu, mille ta oli just läbi lugenud. Kui ta ärkas oli õues ikka veel pime. Ta oli veel unine ning nägi und, mida oli varemgi näinud. Ta pani tähele, et enamused lambad ärkasid temaga koos, harjunud tema eluviisi järgi elama. Ta arvas, et lambad saavad temast
uppunud "uue otsija" sihita ekslemist. Uudseid jooni võib leida ka aasta varem ilmunud soololaulus "Must lind". Selle K. E. Söödi tekstile loodud laulu pessimistlikkus sisus leiab varjatult kajastamist rahva raske minevik ja ikka veel lootustes pettev olevik musta linnuna valitseva "tsarismi kotka" all. Nende teoste modernsuse olemust selgitab avalikult R. Tobias. Tema sõnade järgi paneb Saar küll moodsa maski ette, aga ei põe moodsa haigust, ei hakka käima ühes modernistide lambakarjaga. "Harjumata võhiku kõrvadele /.../ teeb esimene pealt 16 kuulamine kole valu /.../ Dissonantsid mõjuvad esiti otsekui nõela pisted /.../, kuid hiljem hakkavad nad pakkuma värskendavat naudingut," märgib Tobias. Tagasihoidlikult ja piltlikult viitab ta sellele, et Saar ei loo minevikule, vaid arenevale, tulevasele Eestile, kirjutades:" Kas mitte just M. Saare lüürikaline muusika nagu öelda ei tahaks, mis põli see
annaabi.ee 
