klaasiga või kahekordse klaaspaketiga, millest üks klaas on soojustpeegeldav, klaasiga osa soojapidavus peaks olema > = 0,47 m² K/W, klaasita osa soojapidavus >= 1,43 m² K/W. Läbipuhumise vähendamiseks tehakse välisuste avaküljed tellisseintes vee- randiga. 45. PENNKATUSE JA PÄRLINKATUSE ERINEVUS, PENNKATSUE MAKS SILLE pennsarikaid kasutatakse 6...11 m laiuste vähekorruliste hoonete puhul. Pennkatuse puhul on sarikate paar ühendatud penniga. lamavsarikaid (pärlinkatus) 10...11 m laiemate hoonete puhul. Lamavsarikad toetuvad ühelt otsat räästapärlinile ja teisest otsast vahe- või harjapärlinile. pennkatuse maksimaalne sille on 20 m 46. KATUSEKALDE SÕLTUSVUS KATTUSEKATTE MATERJALIST rullmaterjali katuse kalle 0...14 kraadi laineliste kiudtsementplaatide kalee üle 11 kraadi.... betoonist katuse kive kasutatakse kalde puhul üle 12 kraadi.....
Kogu katuse koormus kantakse välisseintele räästapärlini (müürilati) kaudu, millele toetuvad sarikad. Sein ja vahelagi peavad olema omavahel tugevalt ankurdatud naelte, metallkobade ja ankrupoltide abil. Võimalusel on soovitav ühendad räästas sarika otsad läbi välisseina kulgevate laetala otstega. pennsarikaid kasutatakse 6...11 m laiuste vähekorruliste hoonete puhul. Pennkatuse puhul on sarikate paar ühendatud penniga. pennkatuse maksimaalne sille on 20 m. lamavsarikaid (pärlinkatus) 10...11 m laiemate hoonete puhul. Lamavsarikad toetuvad ühelt otsat räästapärlinile ja teisest otsast vahe- või harjapärlinile. 46. Katusekalde sõltuvus katusekattematerjalidest Rullmaterjali puhul 0...14 kraadi Rannila lainelisest teraspleki puhul 8 kraadi Lainelistest kiudtsementplaatidest materjali puhul üle 11 kraadi Betoonist katusekivide puhul üle 12 kraadi Plekkkatuse ühekordsete valtside puhul 18 kraadi
terasplekist katte korral 80. Kõik katusekatted kinnitatakse tugevalt kandekonstruktsiooni külge (tormituule vastu). Katuse kandekonstruktsioon tehakse puidust, monteeritavast raudbetoonist või terasest. Kandekonstruktsioon võib olla moodustatud pennsarikatest (sarikate paar on ühendatud penniga), lamavsarikatest , taladest või fermidest ja paneelidest. Pennsarikaid kasutatakse 6 ... 11 m laiuste vähekorruseliste hoonete puhul, lamavsarikaid 10 ... 11 m laiemate hoonete puhul. Lamavsarikad toetuvad ühest otsast räästapärlinile ja teisest otsast kas vahe- või harjapärlinile. Nende sille ei tohi ületada 5,5 m. Pärlinid toetuvad tugipostide, kaldtugede, raamkonstruktsioonide jne. kaudu kas raudbetoonlaele, sisemisele kandeseinale või sammastele. Tugiposte, raame ega kaldtugesid ei asetata tavaliselt iga sarikapaari alla, vaid 2 ... 4 paari järel, s.o. vahedega 2,5 ... 3,6 m
annaabi.ee 
