tugevasti vastu maad. Väikesed loomad surmab tiiger neil kaela murdes, suuremad paiskab esmalt maha, seejärel kargab kõrri. Kui ta aga vea teeb ning saaklooma püütud ei saa, eemaldub ta võitluskohast umbes 200 m kaugusele ning harva läheb ta uuele katsele. Surmatud saagi tassib tiiger harilikult vee äärde, enne uinumist peidab jäänused ära. Enne seda peab ta aga kõik konkurendid eemale peletama. Sarnaselt teiste suurte kaslastega sööb tiiger harilikult lamamisasendis. Söömise ajal hoiab ta saaki käppadega kinni. Tiiger tavatseb püüda suuri kabjalisi, vajadusel sööb aga ka kalu, konni, kilpkonni, linde ja hiiri ning ei põlga ära isegi puuvilju. 4.PALJUNEMINE Troopikas elavatel tiigritel kindlat innaaega pole. Amuuri tiiger aga paaritub talvel. Emasloom märgistab jooksuajal teatud kohad uriiniga ja kraabib puukoorde märke. Kuna tiigrite individuaalterritooriumid on suured, läheb emasloom tihti endale ise partnerit otsima
• Valgud – aminohapped (10%) Kui organism toodab energiat süsivesikutest, siis on hapnikutarve väiksem kui rasvadest energiat tootes. Anaeroobsel teel ei ole rasvadest võimalik energiat toota. 20.Toitainete energiasisaldus 1 g süsivesikuid - 4,1 kcal 1g valke - 4,1 kcal 1 g rasvu - 9,1 kcal. 21.Ainevahetuse pôhi- ja lisakäive ainevahetuse põhikäive - energiahulk, mida organism vajab eluliselt tähtsate füsioloogiliste funktsioonide toimimiseks täielikus puhkeseisundis, lamamisasendis, tühja kõhuga, normaalse kehatemperatuuri juures ning ümbritseva ruumi temperatuuril 18-20°C. Põhikäibe suurus sõltub isiku soost, vanusest, kehamassist, pikkusest ja sisesekretoorsete näärmete talitlusest. Ainevahetuse lisakäive - energiahulk, mis sõltub kehalisest aktiivsusest ning seedimisele kuluvast energiast (10%). 60-70 % põhiainevahetus, 25-35% töö ja liikumine 5-10 % seedimine. 22.ATP kui organismi universaalne energia vahendaja
• Kasvu aeglustumine, kehakaalu langus. • Nähtavate tursete olemasolu. Tursed võivad imiteerida ka positiivset kaaluiivet! Perifeersete tursete esinemine on nn hiline sümptom. Tursed tekivad sümmeetriliselt alajäsemete perifeersetes osades (pöidadel, pahkluudel). Sõrmega vajutades, alajäseme luulisele osale, jääb tursele lohk (pitting oedema). Turse väheneb lamamisasendis. • Südamekühm – krooniliste vereringe häirete ja suurenenud südame tõttu võlvub rindkerel, prekordiaalsel alal, ette kühm. On nähtav lapse lamades. • Unearterite intensiivne pulseerimine. • Uuri- ehk kellaklaasküüned (küüne muutumine) ja trummipulksõrmed. Küüne muutumine algab küüne ja küünevalli nurga muutumisega nõgusast kumeraks (vt! joonis 1). Järk järgult muutub terve küüs kumeraks ja kogu sõrme lõpplüli
Raskete vigastus- esimene selili (põlveõndlate alla asetatakse mingi pehm0 tega kannatanut peaks transportima ainult meditsiiniper- ese, mis hoiaks jalad põlvedest kergelt kõverad), teins sonal, kes oskab õigeaegselt märgata komplikatsioonide selili või kõhuli. tekkimist ja anda vajalikku abi. Nihestused seisnevad liigeste luuotste paigaltnihkumi- Enamasti transporditakse kannatanut lamamisasendis ses, mida iseloomustab liigese kuju muutus ja paistetus. kellegi vahetu järelevalve all. Ehkki nihestusega kaasneb terav valu, võib nihestunud luuotsi paigaldada ainult meditsiinitöötaja. Kuni arstiabi saabumiseni saab valu vähendada külma veega niisutatud lapi asetamisega vigastuskohale. Põletused. Liiklusõnnetusel võib põletusi põhjustada bensiini süttimine. Süttinud riiete korral mitte joosta, vaid visata pikali ja ennast rullida. Vigastatud kehaosadelt
annaabi.ee 
