leegitsevat isamaa-armastust nagu L. Koidulagi seda tegi. A. Haavast on kantud jällegi unistav tunderomantika. Sellesse poolde kuuluvad juba mainitud "Pühendan kõik kallile", "Metspiiga", "Kui sa tuled, too mul lilli", "Küll on ilus mu õieke" ja hulk teisi. Hiljem veel "Lõokesed", "ööbiku surm", "Teretus" jt. Hilisematel aastatel andis Miina Härma välja mitmeid koorivihikuid, nt. 1898. a. "Miina Hermanni laulukoori kontserdi lalulud" I ja II ning 1922. a. III anne. II anne on ehk neist oluliseim, sest sisaldab peaaegu tervenisti Härma loodud laule – segakooridele väljatöötatud eesti rahvaviise nagu "Kui ma olin väiksekene", "Ei saa mitte vaiki olla", "Tule mulle, neitsikene", "Oh seda elu ja õnne", "Pidu hakkab", "Ehi veli, opi veli". Suuremas vormis on ta loonud kantaadi "Kalev ja Linda" ja rahvusliku laulumängu "Murueide tütar". Esimene on oratooriumi sarnane komponeeritud viies osas.
ta enda leegitsevat isamaa-armastust nagu L. Koidulagi seda tegi. A. Haavast on kantud jällegi unistav tunderomantika. Sellesse poolde kuuluvad juba mainitud "Pühendan kõik kallile", "Metspiiga", "Kui sa tuled, too mul lilli", "Küll on ilus mu õieke" ja hulk teisi. Hiljem veel "Lõokesed", "ööbiku surm", "Teretus" jt. Hilisematel aastatel andis Miina Härma välja mitmeid koorivihikuid, nt. 1898. a. "Miina Hermanni laulukoori kontserdi lalulud" I ja II ning 1922. a. III anne. II anne on ehk neist oluliseim, sest sisaldab peaaegu tervenisti Härma loodud laule segakooridele väljatöötatud eesti rahvaviise nagu "Kui ma olin väiksekene", "Ei saa mitte vaiki olla", "Tule mulle, neitsikene", "Oh seda elu ja õnne", "Pidu hakkab", "Ehi veli, opi veli". Suuremas vormis on ta loonud kantaadi "Kalev ja Linda" ja rahvusliku laulumängu "Murueide tütar". Esimene on oratooriumi sarnane komponeeritud viies osas.
kulgeva inimese teekonnast maailmas, omas ja võõras keskkonnas. Tasakaalu asemel näeme sagedast tasakaalutust, tasase maa asemel tihti õõtsuvaid laudu. (Ürpus) Nõnda näemegi, et olemuselt on Paul-Eerik Rummo luulekogu terviklik, ühtne ja tähendusrikas. Ise uskumata luule ja ideaalsete väärtuste lunastavatesse jõusse, nakatab autor lugejad vajadusega selle jõu järele. (Ürpus) 3.5 Lalulud ,,Viimsest reliikviast" Paul-Eerik Rummo laulutekstid ,,Viimse reliikvia" filmi jaoks on lihtsad ja meeldejäävad, aga samas kannavad endas sügavamat mõtet. Enda romantilise poole elab Rummo välja "Viimse reliikvia" laulutekstides. Siin pole otsest "ruumisuhete analüüsi" ning poliitiliste sundseisude teema on varjatum ning piiratum. Võimalik, et reliikvia-laulude kangelasmeel tuleb osalt
annaabi.ee 
