● kuritarvitab vanema õigusi või ● kohtleb last julmalt või ● avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või ● ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. 18. Seadused mis reguleerivad lapse õiguste kaitset. Eestis reguleerib laste kaitset Eesti Vabariigi lastekaitse seadus. Asutused, kuhu pöörduda kui lapse õigusi on rikutud. Lastekaitse, lasteombudsman. 19. Perekonna ülalpidamise kohustus. ● Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. ● Perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused).
väljaandmise eest Õpetatud kirjameeste selts - eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist Estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Neljaastmeline ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool Passikorralduse seadus - vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi Magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Raharent Kindralkuberner - kindralkubermangu kõrgeima võimu esindaja Kroonupalat - majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile Piiratud liikumisvabadus - talupoegade viibimine väljaspool kodukohta oli võimalik üksnes passi olemasolu korral Valla omavalitsus - moodustasid vallavanem koos abilistega
kohustuste titmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle le eestkoste seatakse. -Eestkostja mramisel arvestatakse vhemalt 10-aastase lapse vi piiratud teovimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda vimaldab. -Kuni eestkostja mramiseni tidab eestkostja lesandeid eestkosteasutus. 20.)-Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. -Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema lalpidamise eest ning lhtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. 21.)Eestkoste lpeb: -eestkostetava surmaga; -eestkostetava lapse vanema iguste taastamisega; -eestkostetava lapsendamisega; - eestkostetava lapse tisealiseks saamisega. 22.)-Hoolduse seab eestkosteasutus tisealisele teovimelisele isikule, kes vaimsete vi kehaliste puuete tttu vajab abi oma iguste teostamisel ja kohustuste titmisel. -Hooldust teostab eestkosteasutuse poolt mratud hooldaja. Hooldus seatakse
koorid, orkestrid ja teatrid.Samas traditsiooniline rahvakultuur ei h?vinenud. See just rikastus ja kaasaajastus.Linnades v?is n?ha palju ringe, organisatsioone , seltse, ?hinguid.T?navatel toimusid muusikap?evad ja paljud muud huvitavad tegevused. Rohkem hakkasid tegutsema ka koorid, kultuuri- ja haridusseltsid, tantsur?hmad ning taetrigruppid. 1925.aastast said suuremad rahvusgrupid ?iguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ?lalpidamise ja juhtimise eest. Haridus Koos eesti keele kuulutamisega riigikeeleks viidi t?ies ulatuses eesti keelele ?le ja korraldati p?hjalikult ?mber kogu hariduss?steem. Algkool oli kohustuslik, tasuta ja ilmalik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline.Kehtestati 6-klassiline koolikohustus, ehitati palju uusi koolimaju, ?pikud tr?kiti eesti keeles. Riigi ja omavalitsuste eestv?ttel loodi ulatuslik kutsekoolide v?rk. Suurt t?helepanu p??rati k?rgharidusele. 1 detsembril 1919. aastal avati Tartu
annaabi.ee 
