......12 Viidatud allikad...............................................................................................................13 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on koostatud filosoofia kursuse raames ning käsitleb tehisintellekti võimalikkust. Referaat on kirjutatud tuginedes Ameerika Ühendriikide Stanfordi ülikooli filosoofiaprofessori Fred I. Dretske 1993. a. avaldatud kirjutisele ,,Kas intellekt saab olla tehislik?". Antud referaadi autor on refereerimiseks kasutanud ülalnimetatud teksti 1995. a. Akadeemias avaldatud Ene-Reet Sooviku poolset eestikeelset tõlget. Tekst ,,Kas intellekt saab olla tehislik?" kuulub teadvuse- e. vaimufilosoofia valdkonda. MIDA MÕELDAKSE INTELLIGENTSI ALL? Dretske järgi võib intellektist mõelda kahel erineval moel: kas millestki rahasarnasest, mida me võime omada mingil suvalisel määral ja kui me juba natukenegi teda omame, siis meil juba on teda, ehk sama loogikat intelligentsuse puhul kasutades - me oleme sel
Dear Kaisa, 09.10.2011 Hello! How is it going in Estonia? If you remember I'm in Canada and that is why I'm writing you. I miss you and all classmates. Tell hey them from me. The School where I am studying is Académie Ste. Cécile International School. I can take music, drama and languages courses. That is really interesting and I like here. All the classmates are really friendly and understanding. The family where I am living with is big. There is a mother and father, two sons and one daughter. They are really nice. I get along with their daughter whose name is Carlis. My English is better than before and I am more confident. This is a positive experience. I hope you are okay and I hope to hear from you soon. Best wishes, Mari Mets
(piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin, pepsiin, mis produtseerivad enamasti peptiide. Subtilisiin, savinaas ja alkalaas on bakteriaalsed proteaasid, mis lagundavad praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud on endopeptidaasid. Ensüümi toimimise optimaalse keskkonna järgi eristatakse hapusid (pH ~2,5), neutraalseid (pH ~7,2) ja leelisproteaase (pH ~9,0). Aktiivtsentri ehituse järgi jaotatakse proteaasid põhiliselt seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasideks. Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseiini
muvad harjutustunnis, 1. kontrollt¨o¨o 8. ja 2. kontrollt¨o¨o 15. ~oppen¨adalal. Kontrollt¨o¨ode ja u ¨htlasi eksami t¨ uu¨p¨ulesanded on interneti aadressil www.staff.ttu.ee/lpallas/matan1yles.pdf Kontrollt¨oid hinnatakse 100-punkti s¨ usteemis. Selleks, et kontrollt¨o¨o oleks arvestatud, peab see olema kirjutatud v¨ahemalt 51-le punktile. ¨ opilased, kes kirjutavad m~olemad kontrollt¨o¨od u Uli~ ¨lalnimetatud aegadel v¨ahemalt 80 punktile, on eksamil u ¨lesannetest vabastatud. Semestri jooksul toimub kolm kollokviumi (osaeksamit). Esimene - funktsioon, piirv¨aa¨rtus, pidevus (punktid 1 - 14) - 12. oktoobril 18.00 v~oi 10. oktoobril 14.00. Teine - funktsiooni tuletis, tuletise rakendusi (punktid 15 - 38) - 23. novembril 18.00 v~oi 28. novembril kell 14.00. Kolmas - m¨a¨aramata ja m¨a¨aratud integraal (punktid 39 - 58) - 21. detsembril kell 18.00.
annaabi.ee 
