Dadaism Dadaism Tekkis 1916 Zürichis Koondas väga rahvusvahelise seltskonna Eestvedaja oli Tristan Tzara Eesmärk oli luua täiesti mõttetut kunsti Termin tuleb imiku lalinast, millel pole semantilist tähendust „Ma vihkan tervet mõistust. [- - -] Ei maksa otsida sõnade „dada“ ja „dadaism“ mõtet. Vene ja rumeenia keeles märgib see kahekordset jaatust. Võib olla on see hoopis imikute kunst, väljendades nende mõttetut lalisemist.“ (T. Tzara) Tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine
· Konsonandid tähtsad, tänavakeel luulesse, palju käskivat kõneviisi Vladimir Majakovski (1893-1930) · Jõuline natuur · Palju näidendeid, esinenud filmides. Meeldejäävad esinemised · ,,Luuletus Nõukogude passist" · Kirjutas luule trepiastmetena Dadaism · Tekkis 20.saj algul Zürichis · Koondas väga rahvusvahelise seltskonna · Eestvedaja Tristan Tzara · Eesmärk luua mõttetut kunsti. Termin tuleb imiku lalinast, mõtet ei ole vaja otsida · Manifestid koosnesid kriipsjoonistest, arvude postidest ning olid trükitud mitmesuguste sriftidega · 2=3 · Võttestik: · Juhuslike silpide ühendamine · Eri tekstide ühendamine · Levinum kujutavas kunstis · Mõttetusele reageeriti mõttetusega Sürrealism · Sai alguse 1919a, kui ilmus Andre Breton'i ja Philippe Soupault' luulekogu ,,Magnetväljad" · Breton, Louis Aragon, Raul Eluard, Tristan
haarderefleks on kadunud (ei tohi enam varbaid rullida); oskab trepiastmetest üles ronida; oskab palli visata ja loobib ka teisi mänguasju. Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: kontakteerub pikalt ja hästi; nõuab kindlameelselt silma hakanud asja ja protesteerib, kui tahad tema käes olevat lelu ära võtta; jätkab võõrastamist. Sensoorne areng: lokaliseerib heli täpselt; kasutab aktiivselt nimetissõrmega osutamist. Intellektuaalne ja keeleline areng: lapse lalinast on saanud suhtlemisvahend teistega (hakkab kõnest aru saama); kõrgpunkti on jõudnud imiteerimine; kasutab aktiivselt kehakeelt; huvitub pildiraamatutest (Lapse areng 7-9 elukuul. 22.09.2011). LISAINFO: Lapsele meeldib uusi oskusi katsetada: püstitõusmist, ronimist jne. Neid tegevusi tuleb soodustada, aga sealjuures pidevalt jälgida last, sest ta võib kergesti kukkuda. Kuna pildid ja raamatud hakkavad lapsele huvitavaks muutuma, on aeg tutvustada lapsele
kinnistuda. Oskus hääldada häälikut on küll eelduseks selle kasutamisele sõnades, kuid sõnade häälikkoostise omandamine allub siiski oma seaduspärasustele. Tegelikult omandatakse häälikud sõnades, mitte isoleeritult. Katse seada häälikuid kõnetule lapsele võib küll osaliselt õnnestuda, kuid need ei leia rakendust. Seetõttu saab kõne kujundamine alata sõnavaratööst (ühesõnalausest), mitte aga häälikuseadest. Sõnavara omandamine. Lapse esimesed sõnad kasvavad välja lalinast. Selleks peab laps aga tabama lalina pseudosõna ja täiskasvanu sõna sarnasuse. Osa esimesi sõnu on pärit hoidekeelest (erikeelest, mida täiskasvanud kasutavad lapsega suhtlemisel). Sellised sõnad on reeglina lapse jaoks emotsionaalselt olulised, häälikkoostise poolest aga lihtsad (auh-auh, mamm— mari, mõmm-mõmm jne). Uute sõnade edasine omandamine teiste kõnest nõuab lapselt järjest täpsemat foneemikuulmist, normile lähenevat hääldamist ning sõnaga tähistatud objektide-
annaabi.ee 
