Vabu ah-sid 10% lämmastikust -> Hea puhverdusvõime Lipolüüs aktiivsem kui proteolüüs · Lipaasid: Piima natiivne lipaas, mikroseente lipaasid · Rasvhapped: metüülketoonid -oksüoktanüülhape: hepaan-2-oon -oksüoktanüülhape: 2-undekanoon -laktoonid: -tetradekalaktoon, -dodekalaktoon -laktoonidest saab ka hüdroksükarboksüülhappeestreid (vt joonised -laktooni tekkimine triglütseriididest, leutsiini metabolism, Metioniini metabolism ja lenduvate väävliühendite teke) Juustu mikrobioloogiline riknemine 1. Piimhappebakterid: · Hiline gaasitekke defekt: lõhed nn avatud tekstuur. Eriti laktobatsillide aktiivne heterofermentatiivne metabolism · Pigmentatsioon: Kaltsiumlaktaadi kristallid laktobatsillide elutegevusest.
coli ei sünteesi AHL-i, kuid tunnetavad seda LuxR homoloogse valgu SdiA abil. Spekuleeritakse, et see võimaldab E. coli'l ,,pealt kuulata" G(-) baktereid ning seda enda kasuks pöörata. Tüüp 1 hulgatunnetusel on palju variatsioone, mis erinevad signaalmolekuli või retseptori poolest. Näiteks Pseudomonas aeruginosa toodab vähemalt kahte AHL-tüüpi signaalmolekule korraga, mis mõlemad reguleerivad biofilmi formeerumist. LasR-LasI tunneb ära 3-oxo-C12-homoseriin-laktooni ja RhlR-RhlI tunneb ära C4-homoseriin-laktooni. Autoinduktor 2 (AI-2) süsteem, LuxS avastati esmalt Vibrio harveyi'l kui bioluminestsensi reguleeriv süsteem, mis on reguleeritud LuxS-ga. See hulgatunnetuse tüüpsüsteem on leitud umbes pooltel kõigist sekveneeritud genoomiga bakteritest. AI-2 on levinud nii G(-) kui ka G(+) bakteritel. AI-2 kasutab keerukamat signaaliäratundmisvõrgustikku kui AI-1, ning autoinduktor on
Arvatakse, et H-NS-i negatiivne mõju S-i ekspressioonile on samuti seletatav rpoS mRNA sekundaarstruktuuri kontrolliga. H-NS soodustab sellise rpoS mRNA sekundaarstruktuuri teket, mis takistab translatsiooni. 3. Valgu stabiilsus. S stabiilsust bakterirakus kontrollivad ClpXP proteaas ja RssB. RssB eksponeerib valgu proteaasile. 37 RpoS on indutseeritud ka homoseriin laktooni (HSL) poolt. HSL on difundeeruv bakteriaalne feromoon, mida bakterirakud sünteesivad statsionaarsesse kasvufaasi jõudes või nälgides. Kirjeldatud on veel teisi väikeseid rakus S taset mõjutavaid signaalmolekule nagu ppGpp (positiivne mõju) ning cAMP ja UDP- glükoos (negatiivne mõju). RpoS ei ole ainuke faktor, mis kontrollib statsionaarses faasis indutseeritud geenide avaldumist. Rakkude süsiniku-nälgimisel on tuvastatud 20 S-st sõltumatu valgu induktsioon.
annaabi.ee 
