Piim on nõrgalt happeline lahus. Kinnijäävate lehamade piima pH on 6,9. Ternespiima pH on 6,0, udarapõletikku põdevate lehamde piima pH 7,5. Tiitritav happesus- Thörneri kraadides mõõdetakse. Värske piima happesus on 16-18 kraadi tH Valgud annavad neli kuni viis kraadi Thörnerit, mineraalainete soolad annavad 9 kuni 10 kraadi Thörnerit. Ja gaasid annavad 1 kuni 2 kraadi. Tiitritaval happesusel on seos laktatsiooniperioodiga. Laktatsiooniperiood- aeg, millal lehm annab piima. Laktatsiooni alguses on happesus kõrge ( 20-22 kraadi Thörnerit) Laktatasiooni lõpu poole happesus langeb ( 12-14 kraadi thörnerit) Füüsikalised omadused · Tihedus- Tihedust mõõdetakse spetsiaalse areomeetriga( piima puhul nimetatakse seda laktodensimeetriks) temp 20 kraadi celsiust. Keskmine piima tihdeus on 1,029. Vee tihedus on 1,0
· Suur kehakasv ja kaal. (Bogovski, Loogna, Rahu 1989). · Lapse suure sünnikaalu ( 4kg ja rohkem) puhul, eriti vanemas eas sünnitanuil, suureneb risk haigestuda rinnavähki. (Bogovski, Loogna, Rahu 1989). · Rinnanäärme prekantseroosid: sõlmjad düshormonaalsed hüperplaasiad, fibroadenomatoos, eriti selle tsüstiline vorm. (Bogovski, Loogna, Rahu 1989). · Imetamise periood-pikema laktatsiooniperioodiga on oht haigestuda rinnavähki väiksem. (Labotkin 2004) · Rasvumine, eriti nooremas eas, suurendab rinnavähki hagestumise ohtu. (Bogovski, Loogna, Rahu 1989). · Varajane menstruatsiooni algus ja hiline menopaus on organismi östrogeense funktsiooni näitajad. Pikk suguhormoonide funktsioneerimise periood soodustab rinnavähi teket. (Labotkin 2004) · Naise vanus esimese sünnituse ajal näib olevat samuti üheks kasvaja teket mõjutavaks
Ajavahemikku lehma poegimisest uue poegimiseni nimetatakse poegimisvahemikuks. See jaotub poegimisjärgseks ja tiinusperioodiks. Keskmise toodanguga lehmade normaalne poegimisvahemik on 365 päeva. Alaperioodid: 1) uuslüpsiperiood kestab poegimisest kuni järgmise tiinestumiseni; 2) laktatsiooniperiood ajavahemik poegimisest kuni kinnijätmiseni; 3) tiinusperiood veistel 283 päeva. Poegimisvahemik on tihedalt seotud laktatsiooniperioodiga. Laktatsiooniperiood koosneb uuslüpsiperioodist ja tiineltlüpsiperioodist. Laktatsioon algab lehmal poegimisega ning lõpeb teatud ajal pärast tiinestumist. Sellele järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehma ei lüpsta. Tiinus kestab tiinestumisest poegimiseni. Selle pikkus varieerub olenevalt tõust ja isenditest. Tiinus moodustab umbes ¾ reproduktsioonitsüklist. Ajavahemikku poegimisest tiinestumiseni nimetatakse uuslüpsiperioodiks. Selle kestuseks oleks
· Reproduktsioonitsükkel (Poegimisvahemik) · Ajavahemikku lehma poegimisest uue poegimiseni nimetatakse poegimisvahemikuks ehk reproduktsioonitsükliks. · See jaotub poegimisjärgseks ja tiinusperioodiks · Poegimine, poegimisjärgne suguelundite ja innatsükli taastumine, inna avastamine, seemendamine, tiinestumine, kinnijätmine ja uus poegimine on ajahetked, mis määravad reproduktsioonitsükli ja selle perioodid. · Poegimisvahemik on tihedalt seotud laktatsiooniperioodiga. · Laktatsiooniperiood koosneb uuslüpsiperioodist ja tiineltlüpsiperioodist. · Laktatsioon algab lehmal poegimisega ning lõpeb teatud ajal pärast tiinestumist. · Sellele järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehma ei lüpsta. · Tiinus kestab tiinestumisest poegimiseni. Selle pikkus varieerub olenevalt tõust ja isenditest. Tiinus moodustab umbes ¾ reproduktsioonitsüklist. · Ajavahemikku poegimisest tiinestumiseni nimetatakse uuslüpsiperioodiks. Selle
annaabi.ee 
