b) hapnikuta – anaeroobne glükolüüs Neil kahel on energeetiliselt suur erienevus. Anaeroobsel tekib ainult kaks adenosiintrifosfaati (2ATP molekuli), millest saadakse energiat. Aeroobsel tekib 32 ATP molekuli. Aeroobne on 19 korda efektiivsem. Aeroobne on tavaliselt energia vabastamise viis kestva töö puhul. Anaeroobne on ainult intensiivse ja lühiajalise töö korral kasutatav. Anaeroobselt ei lähe glükoosi oksüdatsioon lõpuni: piimhappe laktaadini. Piimhappe laktaat tekitab väsimust, töövõime langeb. (Trepist üles minnes tekib väsimus, peab tempot aeglustama. Tekib hapnikupuudus. Hapniku võlga likvideeritakse hiljem hingamise intensiivistumisega – lõõtsutamine.) Aeroobsetes tingimutes ja mitte väga suurt pingutust nõudev võib kesta väga kaua järjest. Täielik glükoosi lõhustumine: C6H12O6 + (6)O2 -----> (6)CO2 + (6)H2O + energia Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused
Energiaallikas Sisaldus lihases Energia vabanemine ATP 5 mol/g ATP ADP + P Kreatiinfosfaat 11 mol/g PC + ADP ATP + C Glükoos (glükogeen) 84 mol/g Glükolüüs: lammutatakse laktaadini oksüdatiivne fosforüülimine: lammutatakse CO2 ja H2O-ni tiglütseriidid 10 mol/g Oksüdatsioon CO2 ja H2O-ni 25. Lihaskontraktsiooni sõltuvus ärritaja tugevusest ja sagedusest. Kontraktsiooni iseloom sõltub ärritaja sagedusest
Üks tsükkel lühendab lihast 1% võrra. Energiaallikas Sisaldus lihases Energia vabanemine ATP 5 mol/g ATP ADP + P Kreatiinfosfaat 11 mol/g PC + ADP ATP + C Glükoos (glükogeen) 84 mol/g Glükolüüs: lammutatakse laktaadini oksüdatiivne fosforüülimine: lammutatakse CO2 ja H2O-ni tiglütseriidid 10 mol/g Oksüdatsioon CO2 ja H2O-ni 25. Lihaskontraktsiooni sõltuvus ärritaja tugevusest ja sagedusest. Kontraktsiooni iseloom sõltub ärritaja sagedusest. Mida sagedamini lihast ärritada seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks