Ta luuletusi on tõlgitud inglise, itaalia, prantsuse, ungari, soome, poola, leedu, läti, usbeki, kasahhi, rumeenia jt. keeltesse. Rohkesti Tema tekste on viisistatud (R. Päts, l. Normet, E. Kapp, V. Kapp, G. Ernesaks, A. Velmet jt.). Merilaasile on luuletusi pühendanud M. Raud, A. Sang, D. Vaarandi, J. Kross, P.-E. Rummo. Avalaul Näe, puhkeva päikese põletav lõõm käib süütamas kevade tähti: maailma on vallutand uhkav rõõm - kõik uksed on tuulde lahti. Lööb rannale laksudes mere voog ja jõgedes vahutab vesi. ja järve kaldal on pilliroog täis laule ja linnupesi On põldudel külvajaid hoolega tööl, muld tulvil on sigimistungi. Ju metsad on haljad, kuid igal ööl veel pakatab uusi pungi. Ja taevas on kõrge, ja taevas on lai, ja mägedel virvendab valgus, ja väljadel õitseb ja hõiskab mai, suur Põhjamaa suve algus. Öö Kolm korda kuskil hõigati ja puude ladvus kustus kaja, tuul nagu pooleks lõigati ja öö sai ümber väikse maja.
Laugaste ,,Regivärsist netinaljadeni" Merili Metsvahi, Ülo Valk http://www.elu24.ee/?id=108353 http://et.wikipedia.org/wiki/Virve_K%C3%B6ster http://laulud.ee/laul/merepidu-418.aspx http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Ariste http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_S%C3%BCda LISA 1 Järsumäe Virve Mere Pidu Valged kajakad kisavad rannal punapäikese loojangu eel. Tuulekeerises jõuavad randa valged lained, mis murduvad teel. Refr. Meri on, meri jääb, meri olema peab, laine laksudes rannale lööb. :,: Tihti juhtub ka nii, meri pidu peab siin, lained mürinal randuvad siis. :,: Sinimeri, su vahusel pinnal näkineide seal tantsimas näen, ja meri on sünge kui hauas, Järsumäe Virve (foto: Arno Saar) ei tähti seal vilkumas näe. Refr. Meri on, meri jääb ... Näkineiu, sa punud mul pärga merelainete sügavas vees, vesiroosidest punutud paelad minu ümber sa armutult seod. Refr. Meri on, meri jääb ...
ja kui ta mulle korraks otsa vaatab, on selleks korraks tuju jälle hea. Refr. Kui sind koju saadan ... Marina, Marina, Marina, sa päikese endaga tood. 17 Marina, Marina, Marina, kuid valgus ka varjusid loob. Merepidu Virve Köster / Virve Köster Valged kajakad kisavad rannal punapäikese loojangu eel. Tuulekeerises jõuavad randa valged lained, mis murduvad teel. Refr. Meri on, meri jääb, meri olema peab, laine laksudes rannale lööb. :,: Tihti juhtub ka nii, meri pidu peab siin, lained mürinal randuvad siis. :,: Sinimeri, su vahusel pinnal näkineide seal tantsimas näen, ja meri on sünge kui hauas, ei tähti seal vilkumas näe. Refr. Meri on, meri jääb ... Näkineiu, sa punud mul pärga merelainete sügavas vees, vesiroosidest punutud paelad minu ümber sa armutult seod. Refr. Meri on, meri jääb ... Metsalilled Sügiskuu metsas on käes Varakult hämardub päev Männikul lookleval teel
ja kolm tuhat dollarit kullas Harveyle ja Williamile ning ütles, kuhu need kuus tuhat olid all keldris peidetud. Mõlemad petised ütlesid siis, et lähevad ja toovad raha ära, et kõik oleks korras ja joones; mind käskisid nad küünlaga kaasa tulla. Panime keldriukse endi taga kinni; kui nad leidsid koti rahaga, puistasid nad raha välja põrandale. Oli ilus vaadata seda suurt kullahulka. Oi, kuidas kuninga silmad hiilgasid! Ta lõi hertsogile laksudes õla pihta ja ütles: «No, see on alles tore lugu! Ei paremat saa olla. Noh, Bilgewater, see lööb «kaelkirjaku» üle; eks?» Hertsog arvas sedasama. Nad kobasid kuldmünte, lasksid neid läbi sõrmede libiseda ja kõlinal põrandale kukkuda. Kuningas ütles: «Mis seal rääkida, olla rikka surnu vennad ja ta pärijate hooldajad -- see on paras amet mulle ja teilej, Bilge. See tuleb kõik sellest, kui inimene loodab saatuse peale. See on alati kõige parem