Moodustatakse üldiselt mallide järgi, mis esindavad mingit tuletustüüpi. Selgetest tuletistest eristab neid see, et neis sisalduv tuletusliide ei liitu harilikult lekseemile, vaid deskriptiivsele tüvekujule, mis ei esinda mingit lekseemi. Tüvelõpu järgi võib pidada vastava tuletustüübi sõnadeks. Nt.: vilisema, laksatama, puhkima, ärplema jne Deskriptiivsõnade hulgas on ka ühesuguse tüvelõpuga käänd- ja määrsõnu. Nt.: vulin, kohin, kahin; praksti, laksti, klirdi jne. 21. TULETAMINE e DERIVATSIOON tähendab uue sõna moodustamist tuletusliite abil. Tuletamise aluseks on harilikult mingi teine lekseem: alussõna, täpsemalt alussõna tüvi, millele tuletusliide liitub. Alussõnaks võib olla nii lihtsõna, tuletis kui liitsõna (tavaliselt omasõna, harvem laensõna). Tuletamine võib toimuda ka alussõnata, sel juhul liitub liide deskriptiivsele tüvele vm kinnistüvele. Tuletusahel, sõnapere. 22
pärast. Eelneva perioodi vältel on aastaid, mille vältel on töötus kõrgem ja reaaltulu madalam kui tavalise monetaarpoliitika ajamisel. Sellest ei taha ükski poliitik aga midagi kuulda. 31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Edgar Savisaar ja Jürgen Ligi veavad 100000 krooni peale kihla. Savisaar võidab kui kroon devalveeritakse. Ligi võidab kui ei devalveerita. Hiljem lööb Savisaar laksti peopesaga otsaette: "Jälle sattusin reformikate lõksu! Kui Jü Jürgen k kaotab, b maksab k b ta mullell d devalveeritud l i dk kroonides, id k kuii võidab, õid b pean mina i maksma
Kui teile öeldakse sõnu, mis teie meelest on solvavad, siis vaadake peale nende sõnade kuulmist enda sisse, kuidas te olete endast mõelnud. Lõpuks tuleb välja, et see on ju teie enda mõte, mida teine teile peegeldas. Teie ei taha ju seda tunnistada, et teine ütleb välja teie sees olevaid mõtteid! Teie teete teiste suhtes sama moodi lähete kellegi juurde ja tahate järsku öelda mingil moel midagi. Teine käivitab, ja te ütlete "laksti" midagi ära. Kui me oleme alaväärsuskompleksiga kimpus, siis mida me ütleme? Afirmatsioon, see uus tundetekitaja lause peab olema väga lihtne. Mida lihtsam, seda parem! Peab olema öeldud oleviku vormis nii, nagu see asi, mida te soovite, oleks juba pihu peal käes. Mõtet, mida te nüüd loote, siis sellel järgneb positiivne tunne, peate täna, homme kordama. Rohkem ei ole päeva jooksul vaja korrata kui 3 minutit
milles kõiges näevad saatetegijad väärkohtlemist. Suurem osa sellest, mida näidati, oli minu ajal kõige tavalisem laste karistamine. Nii et tänapäeval oleksin ma vääralt koheldud laps ja minu isa võidaks laste peksmise pärast trellide taha panna. Kui laps enesevalitsuse kaotas, oli ta otsekui ümber tehtud - vahe oli sama mis küngasmaal aetud puskaril ja poest ostetud viskil. Lapsed, meie kõik, saime mõlema käega, kahelt poolt korraga laksti ja laksti vastu kõrvu. Ilma halastuseta. Ja mis siis? Nüüd, nelikümmend aastat hiljem, vaatan ma telekat ja saan teada, et mind on lapsepõlves vääriti koheldud. Ainult et mina armastan oma kadunud isa. Peksmine oli ainult üks vahejuhtum, üksik seik meie vahel. Ma armastan teda tänapäevani. Ja kui sulle nüüd seletada, mida see tähendab, siis tähendab see seda, et mina ei saa neid praegusaja termineid oma juhtumi puhul kasutada ilma reaalsusele kahju tekitamata. Isa peksis mind raevuga
annaabi.ee 
