põhiliselt Lääne-Eur muusikast, nüüd eristavad muusikateadlased mõisteid ida ja lääs. Osad stiilid toimisid vaid kindlas piirkonnas, nt hilisromantism Skm ja Austrias. Paljudel 20. saj põhivooludel olid ka mitmeid kõrvalharud. Mõnda heliloojat ei saa paigutada mittemingisugusese ismi alla. Neokl: hoiduti emotsioonidest; tehti lühikesi, lihtsaid meloodiajooniseid; lihtsustati harmooniat ja orkestratsiooni, peeti kinni klassikaliselt selgest vormist; kirj lakoonilisi helitöid. Heliloojad lähtusid mistahes varem eksisteerinud muusikastiilidest (nt antiik, renessanss, barokk, kl). Levis kogu Eur. I. Stravinski muusika isel: kirjutas muusikat kõikdes zanrites, sakraalmuusikast dzässini. Talle on isel eri zanrite ühendamine (ooper, ballet, pantomiim, oratoorium). Kirjutas rohkelt lavateoseid (üle 20). Tema olemuslikuks uuenduseks peetakse tämbri-ja rütmidramaturgiat. Ootamatud ans ja orkestrite koosseisud
Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Inimese keha oli Matisse'i töö keskmeks nii skulptuuris kui maalikunstis. Vahel ta killustas figuuri karmilt, vahel ta käsitles seda kui kõverjoonelist, dekoratiivset elementi. Mõned tema tööd peegeldavad tema modellide tuju ja iseloomu, kuid tihedamini ta kasutas neid üksnes masinatena kirjeldamaks tema omi tundeid, vähendades neid tähtsusetuseni. H. Matissel on palju lakoonilisi ning väljendusrikkaid pliaatsi- ja söejoonistusi, samuti rohkesti eredaid värvilisest paberist kleebitud pilte. Kõige suurema tähenduse andis Matisse värvidele, tema lemmikuteks olid lilla ja heleroheline. Kuigi ta tuntus maalikunstnikuna oli pühendatud naudingule ja rahuolule, siis tema värvivalik on tihti tahtlikult segadusse ajav. Fovism on rääkiva värvi maalikunst. Fovistlik rääkiv värv tähendab värvikat dekoreerimist ja kaunistamist
Samuti ei ole kirjutatud ühtki kogu Tartu kohviku- ja restoranikultuuri haaravat uurimust (nagu K. Hovi seda Tallinna kohta on teinud), kust saaks usaldusväärseid andmeid selle valdkonna kohta. Seetõttu puudub ka võimalus määrata täpsemalt džässi osakaalu sealses muusikaelus, samuti džässbändide osa kohalike restoranide ja kohvikute orkestrite üldarvus (mida me samuti ei tea). Tartu džässielu kohta võib ajakirjandusest leida vaid üksikuid teateid, põhiliselt lakoonilisi kontsertide reklaamtekste, kuid seni olemasolevail andmeil mitte ainsatki arvustust või põhjalikumat eeltutvustust. Seega pole võimalik öelda, millal džässmuusika Tartusse jõudis või milline orkester seda esimesena mängida üritas. Tõenäoliselt esimene raadios mänginud Tartu levimuusikaorkester oli Jaak Allmere 95 andmeil lühikest aega eksisteerinud Merry Boys, mille koosseis on teada osaliselt: viiul, 2 saksofoni ja trompet. Ülekanne toimu-
annaabi.ee 
