Tavaliselt siiski võeti maid ka jõuga ära, kuid kui feodaal seda maad ei himustanud võis see olla talupojal mitmeid põlvkondi. Talupoja maad kaitses vaid feodaali majanduslik huvi peremehe järgi, kes maad korralikult hariks. Talupoeg kasutas oma maad külakogukonna raamides. Valitses kogukondlik maakasutus. Maa jagunes külade kasutusosadeks. Seda maad nimetati saraseks. Saras kuulus kogu külakogukonnale ja üksikperel oli õigus seda kasutada vaid külakonna liikmena. Külakogukond reguleeris maakasutust. Nõupidavaks ja täidesaatvaks organiks oli küla peremeeste täiskogu. 13. saj. Kodifitseeritud Liivi talurahvaõigus üksikksautuses olevaid peenardega eraldatud põlde, põlispõlde ja alepõlde. Saraskonda kuuluv talu kasutas küla põllumaad vastavalt talu suurusele adramaades. Neid jaosmaid nim. ,,Aru, arve". Külasaras hõlmas kõik kõlvikud: põllud, heinamaad, karjamaad, metsad, kalaveed. Põllud olid talude vahel jaotatud, kuid
reguleerivad seadused ja tavad * ülalpeetav see, kes ei saa palka; pensionär, laps, puudega inimene * tööjõud ühiskonna töövõimelised inimesed Ühiskonna vanus: 5-6 miljonit aastat Algsed kooselu põhjused: toiduhange, turvalisus, järglaste saamine Kooselu vormid: 1) inimkari koosseis polnud püsiv, ühine töö ja vara 2) sugukond koos elasid sugulased ehk püsiv kollektiiv, ühine töö ja vara 3) külakogukond augulaste kõrvale asus elama ka võõraid, kujunes välja eraomand, oma perekonnas tööriistad ja vara 4) riik organiseeritud kogukond, oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga Millised on kodanikuühiskonna tegevuse eesmärgid? - kohaliku elu edendamine - inimeste ühtekuuluvustunde tugevdamine Mida annab inimestele kodanikuühiskond? - võimaluse ennast teostada - kujundada elu vahetus koduümbruses
renti. Otseselt mõisa põllumaad ei olnud. Olnud valdavaks Lääne-Euroopas. · Mõisahärrus - Talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid maa kasutamise eest nii teotöö kui loonus- või raharendiga. Talupojad pidid harima endale välja renditud maad ja käima samal ajal ka mõisa põldu harimas. Olnud valdavaks Eestis Külakogukond kasutas läheduses asuvaid karja- ja rohumaid ning metsi ühiselt. Metsas jahti pidada ei tohtinud, sest see oli feodaalide eesõigus. Lääne-Euroopas olid mõningad talupojad ennast 14. sajandi alguseks pärisorjusest vabaks ostnud. Arenenumates piirkondades: Põhja-Itaalia, Madalmaad, Prantsusmaa ning Inglismaa. Feodaal ei saanud teda enam osta/müüa/vahetada, kuid maad pidi ta edasi rentima. Keskaegne linn Keskaja algul linn kui käsitöö- ja kaubanduskeskus puudus
annaabi.ee 
