· Frittkeraamika (tulevase frittportselani eelkäija) väljaarendamine: savisse kvartsliiva ja fritipulbri sissesegamisel saadud tihe valgeks põlev keraamiline mass oli küll madalamal temperatuuril põletatud kui Hiina portselan, kuid tänu klaasipuru sisaldusele küllaltki tihe ja portselani jäljendav. Läbikumavus saavutati nõudesse tehtavate aukudega, mis hiljem läbipaistva glasuuriga kattusid. · 12. sajandil muutus populaarseks lakabi-keraamika (pärsia keeles lakabi 'maalitud'), mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabi-keraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised. Islami ornament Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja
Frittkeraamika, tulevase frittportselani eelkäija, väljaarendamine. Savisse kvartsliiva ja fritipulbri sissesegamisel saadud tihe valgeks põlev keraamiline mass oli küll madalamal temperatuuril põletatud kui Hiina portselan, kuid tänu klaasipuru sisaldusele küllaltki tihe ja portselani jäljendav. Läbikumavus saavutati nõudesse tehtavate aukudega, mis hiljem läbipaistva glasuuriga kattusid. 12. sajandil muutus populaarseks lakabi-keraamika (pärsia keeles lakabi 'maalitud'), mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabi- keraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised. Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal
12. sajandil Pärsias Seldzukkide valitsusajal. 9. sajandil arendati Samarras ja Bagdadis välja lüsterkeraamika, milles maaliti hõbeda- ja vaseühendeid sisaldavate lüstervärvidega valgele tinaglasuurile peale dekoor ja seejärel teostati reduktsioonpõletus. Lüstertehnika võimaldas saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina ning põrandaplaatide tootmisel. 12. sajandil muutus populaarseks lakabi- keraamika, mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabi-keraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised.Arhidektuur kõige olulisemad ehitised on moseed. Linnade ja asulate tähtsamaid moseesid kutsuti dzamideks ehk koguduse moseedeks. Koguduste moseedel säilis müüriga ümbritsetud avatud siseõu (sahn) ja palvetamiseks mõeldud pühakoda, mida
annaabi.ee 
