Nende sadenemiseks on vajalik küllastunud lahus. (NH4)SO4 lisamisel küllastamiseni jälgime albumiinite sade tekkimist. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahuse sõltuvus pH- st. Teoreetilised alused: Kõik valgud denaturerivad kõrgel temperatuuril. Denatureerimise temperatuur sõltub valguse omadustest ja kekskonnast. Denatureerinud valk tavaliselt väljasadeneb. Valgu isoelekrilisest täpist tunduvalt erineva pH puhul võib denatureerunud valk ka lajusesse jääda. Töö käik: · Kahte katseklaasi valatakse 2ml munavalgu lahust. · I katseklaas + konts. Äädikhappe · Lahused kuumutatakse keemiseni. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Lahus I-katseklaasis (kus oli äädikhape) jäi muutumata, aga teises tekkis sade. Kuid teame, et mõlemates lahuses oli toimunud denatureerimine. Siis võime oletama, et madala pH tõttu denatureerinud valk jäi lahuses. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega.
sadestamisel tekkinud sadet ja albumiinide sadestamisel tekkinud sadet, siis intensiivsemana tundus albumiinide sade. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st. Töö teoreetilised alused Kõik valgud denaturerivad kõrgel temperatuuril. Denatureerimise temperatuur sõltub valguse omadustest ja kekskonnast. Denatureerinud valk tavaliselt väljasadeneb. Valgu isoelekrilisest täpist tunduvalt erineva pH puhul võib denatureerunud valk ka lajusesse jääda. Kui keskonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest, siis ei prugi denatireeritud valk lahusest välja ei sadestuda. Töö käik: 1 Kahte katseklaasi valasin 2 ml munavalgu lahust. 2 Ühele katseklaasi lisasin 1 ml kontsentreeritud etaan- ehk äädikhapet. 3 Mõlemat katseklaasi kuumutasin keeval vesivannil. Katseklaasis, kus oli etaanhapet, oli selge ja värvuseta lahus. Katseklaasis, kus oli munavalgu
Kui panna lõngaviht päikese kätte, siis muutub värv pealtpoolt tumedamaks. Kõik taimedega värvitud lõngad lähevad päikese käes tumedamaks. Punane: punamadara (gallium boreale) juured, taar, maarjajää; putkeõied, paakspuu- või kaselehed. Värvimine: Algus on sarnane kollasega värvimisel, kuid punasele lõngale läheb rohkem maarjajääd (1/2 teeklaasi 4-5 liitri vee peale). Öeldakse, et lõng peab olema kõva. Algul lõng maarjajää lajusesse, siis kollasesse lahusesse, natuke keeta. Kolllase lõnga jaoks võib lõnga panna vedelikku siis, kui punase jaoks olev lõng on välja võetud (vett pannakse siis juurde). Lõnga ei väänata välja, vaid pigistatakse peoga vedelikku vähemaks. Edasi läheb lõngade värvimine madarajuurtega, ennejaanised madarad pannakse lahusesse koos vartega. Arvatakse, et varred teevad siis ka värvi. Õitsemise ajal ei soovitata üldse juuri korjata, ikka enne õitsemist ehk enne jaani
annaabi.ee 
