Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laiuvaks" - 5 õppematerjali

Must mänd
10
doc

Must mänd

MUST MÄND (Pinus nigra) Must mänd on Lõuna-Euroopas lõuna- hispaanias ja Püreneedest kuni Krimmini ning ka Väike-Aasias) katkendlikult (pms mägedes) kasvav ning morfoloogiliste tunnuste ja kõrguse poolest (15-45m) varieeruv 2-okkaline männiliik. Tüve koor on hallikas kuni tumehallikaspruun, vanemas eas on korp laiade pikkiribide ja -lõhedega ning tüve diameeter on 0,7-1,5m. Võra on pikkade okstega ja koonusjas, vanemas eas muutub laiuvaks kuni vihmavarjukujuliseks. Võra on kompaksem ja tänu suurtele okastele tumedam kui harilikul mänil. Võrsed on tugevad, hele- kuni oranzpruunid, paljad ja külgvõrseid esineb vähe. Pungad on teravatipulised munajad, nõrgalt vaigused, hallikaspruunid ja võrreldes võrsete ja okastega suhteliselt väiksed (1-1,5cm). Okkad on (4)8-15(18) cm pikad, sirged, jäigad, tumerohelised ja asetsevad tihedalt 2- kaupa. Kilejas okkatupp on püsiv ja 10-15mm pikk.

Metsandus → Dendroloogia
9 allalaadimist
Mailaselised ja kuslapuulised
23
docx

Mailaselised ja kuslapuulised

Harilik müürilill sobib ka sibullillede alustaimeks. [1] Tuntumad sordid: · 'Alba'- valged õied; · 'Globoosa'- moodustab kompaktse mätta. [2] 1.3.3. Aed-pärdiklill Aed-pärdiklill (Mimulus x hybridus) on võõrasemade ja meelespeade kõrval veel üks kevadine külmakartmatu suvelill kalmistule või rõdule anumatesse. Tema esivanemad, kollane ja sile pärdiklill, on pärit Põhja-Ameerikast ja Tsiilist. [12] Kasvab olenevalt sordist 15-40 cm kõrguseks laiuvaks puhmaks, millel on hästi harunevad püstised mahlakad varred ja helerohelised elliptilised lehed. Juunist septembrini ilmub võrsete tippude lehekaenaldesse rikkalikult lõhnavaid kreemikaid, roosasid, punaseid, kollaseid, oranze või kirjuid 4-6 cm läbimõõduga lehterjaid õisi. [12] Õitsvaid taimi võib suvel osta aianditest, neid on väga kerge paljundada nii seemnete kui pistikutega. Seemned külvatakse märtsis-aprillis, külvist õitsvate taimedeni kulub ainult 2 kuud.

Bioloogia → Botaanika
20 allalaadimist
Lillekasvatus lävendipõhised taimed
244
pptx

Lillekasvatus lävendipõhised taimed

ümarad, südajad, terved kuni sõrmjalt lõhistunud. Õied on roosad või violetsed, 5 cm pikkused, kuid taimed õitsevad harva. LEUCOPHYTA BROWNII - PADIPÕÕSAS • Huvitava halli võraga. Noored võrsed, harud ja lehed on hallid hõbevalgete karvadega. Peened harud põimuvad üksteisega. Muld vett läbilaskev, pigem kuivemapoolsem . Sobib hästi kokku erinevate taimedega LOBELIA ERINUS - SINILOBEELIA • Kasvab 10-20 cm kõrguseks laiuvaks tihedaks mättaks. Peened nõtked varred, väikesed rohelised lehed, rikkalikult kahehuulelisi õisi. Läbi aegade soosituim suvelill. Õue istutada mais-juunis. Eelistab viljakat ühtlaselt niisket mulda täispäikeses kuni poolvarjus. Ei talu mulla läbikuivamist. Väga palavas kipub ruttu ära õitsema. MIMULUS X HYBRIDUS – AED-PÄRDIKLILL • Erksavärviline, (kollane-punane) rõõmus lill. Armastab päikest. Kasvukohaks sobib viljaka ja niiske mullaga,

Põllumajandus → Põllumajandus
10 allalaadimist
Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Kasvab jõgede orgudes, alusmetsas ja mägede nõlvadel kuni 3000 m kõrgusel, tihedate läbipääsmatute põõsastikena. Talve saabudes koolduvad põõsaste oksad vastu maad ja jäävad enamuses lume alla talvituma. Kääbus-seedermändi saab kasutada haljastuses samuti nagu mägimändi, ta on sama vastupidav kuivusele, kehvadele kasvutingimustele jne. Teda võib ka kärpida ja istutada varjulisematesse kohtadesse kui mägimändi. Samuti ei jää ta hõredaks ega kasva suureks laiuvaks põõsaks nagu meile teadmata päritoluga mägimänd. Põõsaste värvus on tänu kirjule okkavärvile väga silmapaistev ja tore. Kõik need omadused teevad kääbus-seedermännist väga tänuväärse haljastusmaterjali. 13. Perekond elupuu ja korea elupuu Perekond Elupuu (Thúja L.) Thuia ­ kreeka k. vaiku ajav puu. Perekonda kuuluvad liigid on igihaljad ühekojalised puud või kõrgemad põõsad. Okkad soomusjad, kinnituvad võrsele vastakuti

Metsandus → Dendroloogia
274 allalaadimist
Dendroloogia
73
doc

Dendroloogia

Kasvab jõgede orgudes, alusmetsas ja mägede nõlvadel kuni 3000 m kõrgusel, tihedate läbipääsmatute põõsastikena. Talve saabudes koolduvad põõsaste oksad vastu maad ja jäävad enamuses lume alla talvituma. Kääbus-seedermändi saab kasutada haljastuses samuti nagu mägimändi, ta on sama vastupidav kuivusele, kehvadele kasvutingimustele jne. Teda võib ka kärpida ja istutada varjulisematesse kohtadesse kui mägimändi. Samuti ei jää ta hõredaks ega kasva suureks laiuvaks põõsaks nagu meile teadmata päritoluga mägimänd. Põõsaste värvus on tänu kirjule okkavärvile väga silmapaistev ja tore. Kõik need omadused teevad kääbus-seedermännist väga tänuväärse haljastusmaterjali. Sordid: 'Glauca'; 'Globe'; 'Compacta'; 'Jermyns'; 'Draijer's Dwarf'; 'Saentis'; Alpi e. euroopa seedermänd (Pinus cémbra L.) Cembra ­ männiliigi itaaliakeelne nimetus. Alpi seedermänd kasvab kuni 25 m kõrguse ja 0,5 m tüvediameetriga sirge puuna.

Metsandus → Dendroloogia
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun