Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laius2" - 4 õppematerjali

Katla projekt
27
doc

Katla projekt

2 Arvutuslik soojuskoormus qa MW/m2 (0.7÷0.9)qf - 4.65 3 Kolde ristlõige fk m2 BaQa/qa - 32.16 4 Põletite ambrasuuride läbimõõt Da mm [1], tab. 4.2 - 800 5 Põletite arv ja paigaldus [1], tab. 4.2 4 6 Kolde sügavus, bmin = (5÷7)Da b m [1], lk. 31 - 5.6 7 Kolde laius2), a = fk/b, amin = f(D) a m [1], lk. 32 - 5.74 a/b a/b 1÷1.5 1.03 8 Gaaside väljumisakna kõrgus hgva m (1÷1,1)b - 5.6 2 9 Kolde ülemise osa seinte pindala Fü m ab+2hgva(b+a) - 109.34 10 Külmalehtri kaldenurk ° lk

Ehitus → Katlatehnika
157 allalaadimist
Konspekt
37
doc

Konspekt

kõige tagumisest ja kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) ­ kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) ­ otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. Rinna laius (rl) ­ vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) ­ puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) ­ puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) ­ päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Pikkusmõõtmed: Keha üldpikkus ­ nina otsast saba otsani. Tüvepikkus ­ nina otsast pärakuni. Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) ­ otsmikukandi keskelt ninapeeglini. sirkliga. Otsmiku pikkus (op) ­ otsmikukandi keskelt jooneni, mis ühendab silma sisemisi nurki. sirkliga

Kategooriata → Veisekasvatus
194 allalaadimist
Veisekasvatuse arvestus
45
doc

Veisekasvatuse arvestus

Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) ­ kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) ­ otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. Rinna laius (rl) ­ vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) ­ puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) ­ puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) ­ päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Pikkusmõõtmed: keha üldpikkus ­ nina otsast saba otsani. Tüvepikkus ­ nina otsast pärakuni. Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) ­ otsmikukandi keskelt ninapeeglini. sirkliga. Otsmiku pikkus (op) ­ otsmikukandi keskelt jooneni, mis ühendab silma sisemisi nurki. sirkliga

Põllumajandus → Loomakasvatus
70 allalaadimist
Veisekasvatuse alused
158
pdf

Veisekasvatuse alused

Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) ­ kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) ­ otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. 18 VEISEKASVATUS Rinna laius (rl) ­ vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) ­ puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) ­ puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) ­ päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Pikkusmõõtmed: Keha üldpikkus ­ nina otsast saba otsani. Tüvepikkus ­ nina otsast pärakuni. Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) ­ otsmikukandi keskelt ninapeeglini. Võetakse sirkliga. Otsmiku pikkus (op) ­ otsmikukandi keskelt jooneni, mis ühendab silma sisemisi nurki. Võetakse sirkliga.

Põllumajandus → Põllumajandus
64 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun