Onu Teodor kõmpis võileiba nosides trepist alla õue,kassi nägi ta koridori aknalaual kössutamas.Kass oli koletusuur ja üleni vöödiline ning oskas rääkida. 2.Miks läks onu Teodor oma vanematega tülli ja mis sellele järgnes? Läksid nad tülli kassi pärast,kelle Teodor koju oli viinud.Järgnes sellele tülile aga see,et Teodor läks maale elama. 3. Milliseid nimesid oli kass kandnud ja millise nime ta lõpuks sai? Kass oli kandnud nime Triibu-Liisu,Karvakera,Laiskleja,Miisu ning onu Teodor ise pani kassile nimeks Madrusson kuna ta oli vöödiline. 4.Kuidas saadi Muri? Maja valides kalpsas Teodori juurde koer ,kes oli räsitud olemisega ja takjanuppe täis pulstunud karvaga koer. 5.Millisel põhimõttel valiti maja? Kelle leitud maja osutus valituks? Maja valiti põhimõtel ,et seal oli kõik eluks vajalik olemas. Valituks sai maja ,mida nad kõik olid tegelikult vaatamas käinud. 7.Miks mindi varandust otsima?
ning kaitseb seega ühiskonna moraali. · Linlaste seas juurdus järjest enam mõttelaad, et olemasolevat vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. · Rikkus olulisem, kui päritolu · Taoline suhtumine läks vastuollu ristiusu õpetusega, mis pidas kõike materiaalset teisejärguliseks hinge ning Jumala kõrval. · Kirik suhtus taunivalt liigkasuvõtmisse e kõrge intressiga raha laenamisse · Kiriku silmis oli liigkasuvõtja laiskleja, kes ei hangi igapäevast leiba oma tööga nagu Jumalale meelepärane, vaid rikastub teiste arvelt ise midagi tegemata. · Kirik ei kahelnud, et taolise käitumise tulemusel läheb inimene pärast surma otseteed põrgusse. · Hinge päästmiseks sundis see nii mõndagi pankurit ja kaupmeest enne surma oma varandust vaestele jagama · Oma rikkuse ja jõukuse näitamise parimaks viisiks peeti aadlike kombel toretsemist ning varanduse pillavat kulutamist
Kui need kolm tingimust on täidetud, siis võib seda tööd nimetada tootmistööks. Seega majandusliku töö all mõistetakse ainult sihipärast, planeeritud keha füüsilise jõu kulutamist, mille eesmärgiks on inimeste materiaalsete vajaduste rahuldamine Mitte kõik inimesed ei tööta ühtmoodi. Ühed teevad rohkem, teised vähem. Ühed suudavad ühe ja sama aja sees rohkem asju korda saata, kui teised. Laps, alaealine noormees ei jõua niipalju töötada, kui täisealine; laiskleja niipalju kui töökas, usin; Samuti ka see, kellel ei ole vastavaid oskusi ja teadmisi masinaid kasutada võistelda sellega, kellel need oskused on olemas. Näiteks: metsinimene saab söönuks kalu püüdes , mis ei nõua temalt palju aega, Tööline ilma eriliste oskusteta ja väljaöppeta töötab 15-18 tundi päevas töötab, et oma lsaadaelamiseks minimaalne toiduraha.; ehk ühe töö summa on suurem, teise oma väiksem.
Kristlase naine ja pojad asusid samuti palverännakule. Kristlanna kutsub sõbranna Halastuse kaasa. Nad saavad mõlemad mülkast läbi ja jõuavad Väravani, kus Halastust ei taheta kohe läbi lasta. Lapsed annavad alla ja söövad Kuradi aias vilju, hoolimata ema keelust, mille peale peletised neid ründavad. Vabastaja aitab neid. Kristlanna ja Halastus lähevad sama teed ja kohtuvad samade inimestega (nt Laiskleja jt on tapetud). Nad arutavad, miks peaks keegi valima kõrval tee lihtne, inimesed on laisad ja kardavad vaeva. Naiste-lastega on kaasas Vaprameelne, kes võitleb Armuheitmatusega. Koos jõuavad nad Väravani, kus Vaprameelne lahkub. Väravast sisenedes võetakse neid rõõmsalt vastu, sest nad on Kristlase sõbrad palverändurid. Tarkus küsitleb lapsi. Üks lastest on haige, sest sõi Kuradi aias midagi (vrd Eeva õun). Nad jätavad Väravavahiga hüvasti ja lähevad edasi kõikjal
annaabi.ee 
