Ekke Mooril oli palju omadusi puudu, mis käivad ühe tänapäeval ideaalse mehega kaasas. Alustades tema iseloomuga ja löpetades käitumisega. Koheselt jäi silma Ekke suur laiskus, kuid peaks mainima, et seal juures polnud ta sugugi rumal. Nagu on ütluski: ega tola loll ole. Kodus hoidis ta heaga tööst eemale ja lebotas selle asemel puu otsas. Tänapäeval ei tuleks köne allagi, et meessoost pereliige laiskleb päevad läbi ja peres olev naine peab tööd rügama. Rahaga polnud Moor just väga sina peal. Kuna ema seda talle eriti ei andnud ja ise ta tööl ei käinud ei olnudki tal justkui seda kuskilt vötta. Siiski leidis Ekke vöimaluse raha saada. Kord varastas ta laadal enda Neenu käest ja kord aitas ähvardamine tal rikkamas saada, siinkohal pean silmas hobuse ostmise lugu. Praegusel ajal eeldatakse ikka, et mees on iseseisev, käib
kallike, mis ma OMETI selle mehega pean tegema! Nüüd ta vist jälle istub Erastul ja loeb sõnu punapea suust! Ja siis ta maailma tark ise, ajab pea selga, ei kuula enam minu sõna, teab kõik paremini, seni kui jälle mõni temp on tehtud. (Hüüdes.) Maie, ae – kus ta nüüd –? (Tagasi tulles pahaselt.) Seal need odrad vedelevad rehe all, tahaks välja mõõta, et ometi Männiku oma ka näeks, kuidas meil kõik korras on, ja et jumala viljakesest meil puudu ei ole, – tema laiskleb Erastul! Ja sest saadik, kui neil veel see POSTIMEES nina all seisab, nüüd on puhtalt kõik otsas! Kes mind ajas sõnakoomika: lubama, et ta oma 30 kopikat teiste nelja hulka 1857. a hakkas võis anda? Mis niisugune ka lugemisest teab? Koidula isa J.V. Paljas raharaisk! Seni kui ta veel tarkust Jannsen välja SÕIMAB, seni ma ikka veel saan temast jagu; andma ajalehte aga kui ta ISE ka targaks hakkab minema, siis Perno ei ole enam aru ega otsa
Ta suhtub oma tegevusse raamatuklisee teema läbi. Ta teab üleliigsest inimesest ja peab ka ennast selliseks. Lajevski sõidab ära naisega, keda ta arvab armastavat Nadezda Fjodorovnaga. Teised inimesed annavad hinnangu nende käitumisele. See hinnang kujuneb mitmetahuliseks. Tsehhov on radikaalsete hinnangute vastu. Teine peategelane tegelebki just nende hävitavate radikaalsete hinnangutega. Teine tegelane on von Koren. Lajevski laiskleb ja laastab teisi inimesi moraalselt. Von Koren on aga teadlane, zooloog. Ta tuleb Kaukaasiasse uurimuse eesmärgil ta on väga sihikindel, raudse tahtega. Koren nimetab Lajevskit ja Nadezdat makaakideks, laisklejateks. Sellised inimesed on vaja tema arvates tappa. Sotsiaaldarvinism Darvini õpetus projitseeriti ühiskondlikele protsessidele. Olemas on loomulik valik ja ellu jäävad parema kohastumusega, tugevamad inimesed. Jutustus lõppeb von Koreni
valitsetud, inimene võib elada rahus, kui linn on sõjas, kurjategija ei karda karistust ja teda ei panda isegi vangi, valitsemistavad on pea-peale pööratud poeg on isale autoriteet, ei karda isa, õpetaja kardab õpilasi, need ei hooli õpetajast. "Isegi koerad ja hobused ei astu kõrvale, kui inimene vastu tuleb." · Demokraatlik inimene ei hooli õieti millestki, on kaootiline kord teeb sporti, siis joob ja laiskleb, kord majandab, siis priiskab. Demokraatia hävitab liigne vabadus. Tollases demokraatias mitteosalejate arv suur, türann mobiliseerib need (värbab orje turvameesteks) jne, alustab sõja, et rahvas tunneks vajadust juhi järele, kõrvaldab teisiti- mõtlejad, tugevdab võimu. Rahva viha kasvab, sõbrad imetlevad, poeedid ülistavad. Poeetide roll kasvab kahes halvemas valitsusvormis, sest nendes saavad võimuse madalamad