Leonardo da Vinci tuntuimad maalid (Madonna kaljukoopas) Huvitavaid fatke Leonardo da Vinci konstrueeris algelise helikopteri, jalgratta, allveelaeva, tanki ja kalkulaatori. Kuigi ta ise oli väga sõdade vastane, siis tegi ta palju jooniseid ja konstrueerisi surmavaid relvi. Huvitavaid fatke Huvitavaid fatke Leonardo da Vinci ostis puuriloomi, et nad vabaks lasta Ta varastas surnuaiast laipasid, et inimese anatoomiat paremini tudma õppida. Ta uuris inimest seest poolt, et oskaks enda maale tõetruumalt joonistada Mona Lisa huulte maalimine võttis tal aega 10 aastat Huvitavaid fatke Enda märkmed kirjutas ta peegelkirjas, et neid oleks parem saladuses hoida Tal oli palju lõpetamata töid, mille ta hävitas RafFael(14831520) RafFael(14831520 Kõrgrenessansi teine suurmeister Eelkõige tuntud kui maalija
Lisaks oli tarvis ka sütt, mille põletamine toimus miiliaukudes. Maasse kaevati kraav, kuhu laoti puud ja kraav kaeti mätastega. Jäeti ainult üks õhukanal ja puud süüdati põlema. Majanduslik areng kiirenes, tööriistad tulid rauast. Rauaaeg tõi kaasa ka muutuse kalmetes. Kasutusele tulid tarandkalmed. Maapealne matusepaik. Üksteise kõrvale oli maetud kividest tarandid, mille pikkus 2 m, laius 1 m. Esialgu maeti tarandkalmetesse laipasid. Laipmatused asendusid tuhkmatusetega. Ühte tarandisse puistati mitme inimese tuhka. · Keskmine rauaaeg 450-800. Õp lk 24-27 Mille poolest erinevad lääne-eesti linnused ülejäänud eesti linnustest? Lääne-Eestis puudusid järskude nõlvadega künkad, seega tuli linnused ehitada tasasele maale. Selle jaoks kuhjati ümber linnuseõu kunstlik vall. Lääne-Eestis oli linnuste juures kasutusel rohkem paekivi.
- Abieluväliste laste ellujäämisvõimalused olid väiksemad, need ei olnud õiguslikud - Keskajalõpul hakkas rahvaarv kasvama, kuna: Majandustegurite paranemine Perekonnaelu suhtumise muutus Nälg oli igapäevane kartus, kuna transport ei võimaldanus vilja kiirelt ja suurtes kogustes toimetada. Vili andis 80% kalorinormidest, kui vilja hind tõusis, oli nälg majas Näljas söödi ka inimesi, juurikaid, laipasid jne Viljasaak sõltus kliimast. Kliima muutus soojemaks ja niiskemaks, võrreldes Vanaajaga. Hiliskeskajal muutus ilm põlluharimiseks ebasoodsamaks, külmemaks. 1150-1300 oli soodsaim aeg põlluharimiseks, millele järgnes nn. ,,väike jääaeg", mil kliima jahenes Epideemiad käivad käsikäes toidupuudusega nõrk organism. 1347-1352 suur katkulaine ,,must surm", mis sai alguse Aasiast Katkulaineid puhkes tihti
annaabi.ee 
