Generationi, selleks nimetati poisse, kes koolipingist läksid sõtta ja kellel õnnestus seal ellu jääda. Kõige rohkem on nendest kirjutanud need, kes ise olid sõjas Hemingway (,,Kui päike tõuseb") ja Remarque. Teine teema on emigratsiooniromaanid. Esimene ilmub 1940, ,,Armasta oma ligimest" nende inimeste saatus, kes pidid 1933. Aastal Saksamaalt lahkuma, polnud dokumente, elamisluba, politsei saadab ühelt maalt teisele. Remarque nimetab neid justkui laipadeks puhkusel. Mõningatel kordadel aitavad kaastundlikud inimesed, võimud ei pööra tähelepanu. Kõik sündmuste käiku tõmmatud, inimestel pole mõtet mõelda minevikule, tulevikku pole, mõtekas elada ainult ühes päevas. Remarque rõhutab pea kõigis teostes, et ... peategelane ka olnud I maailmasõjas ja on olnud koonduslaagris, Gestapo käes, põgenenud Saksamaalt Prantsusmaale. Ta annab teada, et Saksamaal on lootusetult haige tema naine. Otsustab, et
Otsustab partisanid vabastada, kui oled teise poisiga valves. Peab tapma oma kaaslase, tegi seda ja lasi vabaks partisanid. Puänt on väga nukker, üks partisanidest võttis püssi ja tappis oma vabastaja. Teine teema on emigratsiooniromaanid. Esimene ilmub 1940, ,,Armasta oma ligimest" nende inimeste saatus, kes pidid 1933. Aastal Saksamaalt lahkuma, polnud dokumente, elamisluba, politsei saadab ühelt maalt teisele. Remarque nimetab neid justkui laipadeks puhkusel. Mõningatel kordadel aitavad kaastundlikud inimesed, võimud ei pööra tähelepanu. Kõik sündmuste käiku tõmmatud, inimestel pole mõtet mõelda minevikule, tulevikku pole, mõtekas elada ainult ühes päevas. Remarque rõhutab pea kõigis teostes, et ... peategelane ka olnud I maailmasõjas ja on olnud koonduslaagris, Gestapo käes, põgenenud Saksamaalt Prantsusmaale. Ta annab teada, et Saksamaal on lootusetult haige tema naine. Otsustab, et
üks sõdur peavad valvama. Otsustab partisanid vabastada, kui oled teise poisiga valves. Peab tapma oma kaaslase, tegi seda ja lasi vabaks partisanid. Puänt on väga nukker, üks partisanidest võttis püssi ja tappis oma vabastaja. Teine teema on emigratsiooniromaanid. Esimene ilmub 1940, ,,Armasta oma ligimest" nende inimeste saatus, kes pidid 1933. Aastal Saksamaalt lahkuma, polnud dokumente, elamisluba, politsei saadab ühelt maalt teisele. Remarque nimetab neid justkui laipadeks puhkusel. Mõningatel kordadel aitavad kaastundlikud inimesed, võimud ei pööra tähelepanu. Kõik sündmuste käiku tõmmatud, inimestel pole mõtet mõelda minevikule, tulevikku pole, mõtekas elada ainult ühes päevas. Remarque rõhutab pea kõigis teostes, et ... peategelane ka olnud I maailmasõjas ja on olnud koonduslaagris, Gestapo käes, põgenenud Saksamaalt Prantsusmaale. Ta annab teada, et Saksamaal on lootusetult haige tema naine. Otsustab,