VALGE VALGUS ON LIITVALGUS SEE TÄHENDAB, ET TA KOOSNEB VÄRVILISTEST VALGUSTEST. VALGUSE DIFRAKTSIOON- NÄHTUS, KUS VALGUSLAINED PAINDUVAD AVADE VÕI TÕKETE TAHA. SELLE JÄLGIMISEKS TULEB VAADATA VALGUST, MIS TULEB LÄBI KOOSHOITUD SÕRMEDE VAHELE JÄÄVA PRAO. PRAKKU ILMUV TUME JOON ONGI PÕHJUSTATUD VALG. DIFRA. DIFRAKTSIOONI TEKITAMISEKS PEAKSID TÕKKED VÕI AVAD OLEMA VALGUSLAINEGA SAMAS SUURUSJÄRGUS. PARIM AVA VÕI TÕKKE LAIUS OLEKS KAHEST KUNI VIIE LAINEPIKKUSENI. DIFRAKTSIOONIRIBAD VALGES VALGUSES, ON MITMEVÄRVILISED, SEST ERINEVAD VALGUSLAINED PAINDUVAD ERINEVALT, JÄRELIKULT NENDE LIITUMISE KOHAD ASETUVAD SAMUTI ERINEVATESSE KOHTADESSE. HUYGENSI-FRESNELI PRINTSIIP: IGA RUUMIPUNKT, KUHU VALGUSLAINE JÕUDNUD ON MUUTUB ISE NAGU PUNKTVALGUSALLIKAKS, MILLEST LAINED LEVIVAD KÕIKVÕIMALIKES SUUNDADES. SEEPÄRAST VÄIKESTE AVADE VÕI TÕKETE TAGA LEVIB VALGUS KA VARJU PIIRKONDA. VARJU PIIRKOND- RUUMI OSA, KUHU SIRGJOONELISELT LEVIV VALGUS EI SATU.
Peab olema intensiivne, stabiilne. Lambid, laserid. Pideva spektriga KA-d - kiirgavad laias lainepikkuste vahemikus, milles erinevate lainepikkuste intensiivsused on enam-vähem samad. Näiteks: Vesiniku/deuteeriumi lamp, Volframlamp, Xe lamp. Joonspektriga KA-d - produtseerivad teatud lainepikkustega kiirgust. Näiteks: Gaaslahenduslamp, Hõõglamp, Laser. 8. Kindla lainepikkuse valimine filtrite abil Absorptsioonfiltrid - lasevad läbi kiirgust kuni kindla (“äralõike”) lainepikkuseni või alates mingist kindlast lainepikkusest. Filtri materjal varieerub. Läbilaskvus ainult 10%. Näiteks: värviline klaas. Interferentsfiltrid - dielektriku (CaF2) sobiva laiusega plaat, mille pinnad on kaetud hõbeda kihiga. Laseb läbi kiirgust üheainsa lainepikkuse ümber, kitsas ribas. Ülejäänud läbilaskeriba osad blokeeritakse absorptsioonfiltritega. Kihi paksus on ½ lainepikkust. Väga spetsiifiline, kasutatakse palju fluorestsentsil. 9
kiirguse, mida vôimendatakse peeglitega laseri otstes) Protsessid laseris (vasakul) ja laseri ehitus (all) 3 Kindla lainepikkusega kiirguse valimine Filtrid Absorbtsioonfitrid lasevad läbi kiirgust kuni kindla ("äralôike") lainepikkuseni vôi alates mingist kindlast lainepikkusest. Filtri materjal varieerub. Interferentsfilter on dielektriku (CaF2) sobiva laiusega plaat, mille pinnad on kaetud hôbedakihiga. Laseb läbi kiirgust üheainsa lainepikkuse ümber, kitsas ribas ( 2 b / m ). Ülejäänud läbilaskeriba osad blokeeritakse absorbtsioonfiltritega. Monokromaator koosneb sisendpilust, kollimaatorist, mis teeb kiirguse paralleelseks,
nähtavushorisonte. Ülesanded • Määratlege loodusobjektide mõõtmete skaalal oma sisemise ja välise nähtavushorisondi asukoht mingis vanuses, mille võite valida ise. • Määratlege loodusobjektide mõõtmete skaalal inimkonna kui terviku sisemise ja välise nähtavushorisondi ligikaudne asukoht 17. sajandil, kui äsja olid leiutatud mikroskoop ja teleskoop. • Miks võimaldas optiline mikroskoopia viia inimkonna sisemise nähtavushorisondi nähtava valguse keskmise lainepikkuseni (u 0,5 μm), aga mitte kaugemale? Füüsika uurimismeetod • Mistahes loodusteaduslik uurimistöö algab vaatlusest, edasi tuleb hüpotees, tehakse ennustusi, viiakse läbi katseid või sihipäraseid vaatlusi ning võrreldakse nende tulemusi ennustustega. • Vaatleja poolt looduse tunnetamise protsess on esitatav jadana: sündmus → signaal → retseptor → närviprotsess → aisting → taju → kujutlus → mõtteseoste koostamine →
annaabi.ee 
