Aatomist ei lase elektrone lahkuda positiivne külgetõmbejõud. Laetud tuuma tõmbejõud, mis tekitavad elektronile sügava potensiaalaugu. Sulustatud mikroosake tohib liikuda ainult teatud kindlate kiirustega, tema kiirus on kvanditud. Kui elektron on sulustatud ruumi, muutuvad tema leiulained seisulaineteks. Kvantarvud nt elektroni asukohta, kus see tuuma suhtes paikneb. Laineomadustega elektron ei saa karbis kunagi paigale jääda, madalaima energiaga on elektron põhiseisundis.3mõõtmelises ruumis määravad leiulained 3 kvantarvu. Kui elektron tiirleb orbiidil, peavad tema leiulaine olema orbitaallained, s.o tiirutama orbiitipidi ümber tuuma. Selleks peab ringile sobituma täisarv laineid. Orbiidi r, elektroni orbitaalkiirus ja energia vastastikuses sõltuvuses. Elektroni laineomadusest
23. Tunnelmikroskoobi tööpõhimõte. Tunnelimikroskoobis skaneeritakse objekti selle pinna ligidal hoitava ülipeene teravikuga, kujutis tekib kuvari ekraanil teraviku ja objekti vahelise tunnelvoolu kaudu. 24. Mis ei lase elektrone aatomist lahkuda? Aatomist ei lase elektrone lahkuda positiivselt laetud tuuma tõmbejõud,mis tekitavad elektronile sügava potensiaaliaugu. 25. Mida tähendan ,,mikroosakese kiirus on kvanditud"? 26. Kas laineomadustega elektron saab karbis paigal olla?. Elektroni põhiseisund . laineomadustega elektron ei saa karbis paigal olla, kuna tema madalam energia pole 0,vaid on E1= ( h2/8mL2) . See ongi elektronid põhiseisund. 27. Mis on orbitaallained? Aatomis tiirlevad elektronide leiulained 28. Millal kiirgab või neelab aatom valgust? Statsionaarses olekus aatom elektromagnetlaineid ei kiirga (Bohri I postulaat). Aatom
vedeliku tihedus ja muudki omadused hüppeliselt. Sellisel temperatuuril juhib heelium ~200 korda paremini soojust kui vask, tal puudub täielikult viskoossus ja ta voolab hõõrdevabalt. See omapärane vedelik tungib läbi kitsaste pilude ja kapillaaride, moodustab edasiroomavaid kilesid. Kui täita lahtine nõu sellise vedelikuga, siis roomab ta läbi nõu seinu välja kuni anum on tühi (Nobeli preemia laureaat Lev Landau seletas heeliumi taolist käitumist kvantvedeliku aatomite laineomadustega). Tahke heelium on (nagu ka H2) heksagonaalse kristallvõrega. Vees ja muudes lahustites lahustub heelium teistes gaasides halvemini. (1l vees lahustub 00C juures vähem kui 10 ml He, s.t. üle kahe korra vähem kui H 2 ja 51000 korda vähem kui soolhape. Tavalistes tingimustes on heelium keemiliselt inertne, kuid aatomite tugeval ergastamisel võivad moodustuda molekulaarsed ioonid. Näiteks moodustuvad elektrilahendusel kaheaatomilised ioniseeritud molekulid He 2+ (samuti nagu H2+)
sellega energiat juurde tõuseb kõrgemale orbitaalile, mille üks või mitu kvantarvu on suuremad minimaalsetest. Kvantarv süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehhaanikas. Tähis nL. Elektroni orbiidil tiirlevad leiulained peavad olema orbiidilained. Bohri aatomimudel: mänginud olulist rolli mikrofüüsikas. Kirjeldas vesiniku ehitust piisavalt täpselt, selgitades tema spektrijoonte olemust. Siiski ei saanud seda kasutada mitmeelektronilistele aatomitele. Laineomadustega elektron ei saa karbis kunagi paigale jääda. Peakvantarv: n. Kõrval e orbitaalkvantarv: l. Magnetkvantarv: m. Elektropilve kuju sõltub energiatasemest, n,l,m. Elektroni spinnid: need võivad olla kahtpidi orienteeritud, neil on poolarvuline spinn aga kaks identset poolarvulise spinniga osakest ei saa jagada sama kvantolekut. Tähis: s. Tõrjutusprintsiip: ühes aatomis ei saa olla kaht elektroni samade kvantarvudega, et n,l,m ja s oleksid samad
valentsustsoonist juhtivutsooni. Kuidas saadakse erineva juhtivustüübiga pooljuhte?n- pooljuht-kristallvõresse viidud nn. doonorlisand nt. fosfori aatomil on üks elektron rohkem, see ülekanne elektron jääbki kristalliga vabalt liikuma. p-pooljuht- lisandi nt. boori aatomil on üks elektron vähem, kui ränil alumises täidetud tsoonis tekib vaba koht(nn . auk), kuhu võib sattuda elektron naaberaatomi juurest. Millega tegeleb kvantmehaanika? tegeleb laineomadustega mikroosakeste ja nende kogumike käitumist käsitleva füüsikaga. Mida tähendavad kvantfüüsikas täpsuspiirangud? on osakest iseloomustavaks suuruste paari, milles kumbagi suurust ei saa korraga mõõta suvalise täpsusega; ühe minimaalne mõõte viga on pöördvõrdeline teise suurima mõõteveaga. nt impulss ja koordinaat, energia ja aeg. Miks metallid on head elektrijuhid?-metallidel puudub keelutsoon, valents ja juhtivustsoon kattuvad osaliselt
aatom ergastatud olekus. · Samale peakvantarvule vastavat elektronide kogumit nimetatakse elektronkihiks. · Peakvantarvule n vastavas elektronkihis saab olla maksimaalselt 2n2 elektroni. Bohri aatomimudel (demo) · Energianivoo peakvantarvule n vastav energeetiline väärtus. · Ühelt energianivoolt teisele minekuga on seletatav ka joonspektrite teke. Vesiniku aatomi energianivood: Kvantmehaanika teke ja põhiideed · Kvantmehaanika e. lainemehaanika on laineomadustega mikroosakeste ja nende kogumite käitumist käsitlev füüsika osa. Kvantmehaanika põhiideed · Kvantmehaanika teoreetiliseks aluseks on Schrödingeri võrrand diferentsiaalvõrrand, mille kaudu saab arvutada leiulaine (mikroosakese leiutõenaosust määravad lained) sõltuvuse koordinaatidest ja ajast, kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud. Erwin Schrödinger Kvantmehaanika põhiideed · Mikroosakeste laineomadustest tulenevad
kõikide vesiniku isotoopide tuumad (vastavalt isotoobile prooton, deutron ja triiton; mõnikord kutsutakse tavalist vesinikku ka ta tuuma järgi protiumiks). Kolmas radioaktiivse kiirguse liik on gammakiirgus, mis kujutab endast elektromagnetkiirgust. Elektromagnetkiirgused on raadiolained, mikrolained, infrapuna(soojus)kiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiired, gammakiired, X- (röntgen)kiired, kosmiline kiirgus, mis on kõik nii osakeseomadustega (footon) kui ka laineomadustega. Aatompommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivsus. On võimsaim massihävitusrelv: peale erakordselt tugeva füüsilise toime on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju. Nüüdisajal on tuumarelvi, mille trotüülekvivalent on rohkem kui 1 megatonn (Hiroshimale 6. VIII ja Nagasakile 9. VII heidetud tuumapommidel oli see kuni 20 kilotonni). Üks selline relv võib
- Järelikult joonspekter iseloomustab aatomit - joonspekter sõltub ainult aatomi ehitusest, saab seda kasutada aine keemilise koostise märäamiseks. 12. Kuidas põhjendatakse elektroni lainelisusega joonspektrite teket? - Puhtast ainest tekib joonspekter - Elektron saab viibida ainult teatud kaugusel ja elektron lainepikkus peab olema mingi arv kordi ning ta peab mahtuma sinna sisse 13. Milliseid aspekte aine ehituses peab arvestama kvantmehaanika? - arvestab objektide laineomadustega - Et protsessid on tõenäosuslikud 14. Kuidas põhjendatakse kvantmehaanika elementide perioodilisuse teket? - kõigi elektronkatte moodustavate elektronide energia peaks olema minimaalne. 15. Millega on seletatav elektronide kihiline paigutumine elektronkattesse? - Pauli keeluprintsiibi + energia miinimumi printsiibiga - aatomis ei saa olla mitut elektroni, millel oeks on määratud nelja kvantarvu ühesuguse kombinatsiooniga
- Järelikult joonspekter iseloomustab aatomit - joonspekter sõltub ainult aatomi ehitusest, saab seda kasutada aine keemilise koostise märäamiseks. 12. Kuidas põhjendatakse elektroni lainelisusega joonspektrite teket? - Puhtast ainest tekib joonspekter - Elektron saab viibida ainult teatud kaugusel ja elektron lainepikkus peab olema mingi arv kordi ning ta peab mahtuma sinna sisse 13. Milliseid aspekte aine ehituses peab arvestama kvantmehaanika? - arvestab objektide laineomadustega - Et protsessid on tõenäosuslikud 14. Kuidas põhjendatakse kvantmehaanika elementide perioodilisuse teket? - kõigi elektronkatte moodustavate elektronide energia peaks olema minimaalne. 15. Millega on seletatav elektronide kihiline paigutumine elektronkattesse? - Pauli keeluprintsiibi + energia miinimumi printsiibiga - aatomis ei saa olla mitut elektroni, millel oeks on määratud nelja kvantarvu ühesuguse kombinatsiooniga
paremini soojust kui vask, tal puudub täielikult viskoossus ja ta voolab hõõrdevabalt. See omapärane vedelik tungib läbi kitsaste pilude ja kapillaaride, moodustab edasiroomavaid kilesid. Kui täita lahtine nõu sellise vedelikuga, siis roomab ta läbi 3 nõu seinu välja kuni anum on tühi (Nobeli preemia laureaat Lev Landau seletas Heeliumi taolist käitumist kvantvedeliku aatomite laineomadustega). Tahke Heelium on (nagu ka H2) heksagonaalse kristallvõrega. Vees ja muudes lahustites lahustub Heelium teistest gaasidest halvemini. (1l vees lahustub 0ºC juures vähem kui 10 ml Heeliumi, s.t. üle kahe korra vähem kui H 2 ja 51000 korda vähem kui HCl. Tavalistes tingimustes on Heelium keemiliselt inertne, kuid aatomite tugeval ergastamisel võivad moodustuda molekulaarsed ioonid. Näiteks moodustuvad elektrilahendusel kaheaatomilised ioniseeritud molekulid He2+ (samuti nagu H2+)
omadused hüppeliselt. Sellisel temperatuuril juhib heelium ~200 korda paremini soojust kui vask, tal puudub täielikult viskoossus ja ta voolab hõõrdevabalt. See omapärane vedelik tungib läbi kitsaste pilude ja kapillaaride, moodustab edasiroomavaid kilesid. Kui täita lahtine nõu sellise vedelikuga, siis roomab ta läbi nõu seinu välja kuni anum on tühi (Nobeli preemia laureaat Lev Landau seletas heeliumi taolist käitumist kvantvedeliku aatomite laineomadustega). Tahke heelium on (nagu ka H2) heksagonaalse kristallvõrega. Vees ja muudes lahustites lahustub heelium teistes gaasides halvemini. (1l vees lahustub 00C juures vähem kui 10 ml He, s.t. üle kahe korra vähem kui H2 ja 51000 korda vähem kui HCl. Tavalistes tingimustes on heelium keemiliselt inertne, kuid aatomite tugeval ergastamisel võivad moodustuda molekulaarsed ioonid. Näiteks moodustuvad elektrilahendusel kaheaatomilised ioniseeritud molekulid He2+ (samuti nagu H2+)
l # t korral on võimalik see, et energiad on võrdsed ( nii on see teise variandi puhul ), tingimusel et korrutis ml2 ei ole võrdne h- ga. Variandi teise puhul on võimalik ka see, et l # t korral energiad ei ole võrdsed tingimusel et korrutis ml2 ei ole võrdne h-ga. Kui l = t, siis saame kvandi massi ( kui l on üks meeter ) m = 2E seetõttu, et Nüüd aga vaatame seda, kuidas on seotud üldse osakese liikumiskiirus tema laineomadustega. Kvandi sagedus avaldub järgmiselt: Valguse kiirus vaakumis on oma olemuselt liikumise kiirus: Lainepikkus ja kiirus on seotud järgmiselt: ja seega saame kvandi liikumiskiiruse avaldada järgmiselt: 99 1.3.9 Kvantfüüsika ja klassikaline füüsika Klassikalises mehaanikas on ju teada seda, et mida väiksem kineetiline energia on kehal, seda rohkem aega kulub keha liikumisel ehk keha liikumine on seda aeglasem:
annaabi.ee 
