Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lainekujuline" - 4 õppematerjali

Teleskoobid ja Maa tehiskaaslased
20
ppt

Teleskoobid ja Maa tehiskaaslased

hüperboolsed, fookuse tasand on tasane ning väga suures ulatuses moonutustevaba. Selline optiline skeem on näiteks Hubble'i kosmoseteleskoobil. Katadioptrilistel teleskoopidel koosneb objektiivile vastav optiline skeem nii peeglitest kui läätsedest. · Schmidti kaamera skeemis korrigeeritakse sfäärilise peapeegli kujutist peegli ette asetatud õhukese korrektsiooniläätsega, mille ristlõige piki raadiust on lainekujuline. Kaamera tekitab kujutise teleskoobi kõverpinnal asuvasse fookusesse, mis paikneb korrektsiooniläätse ja peegli vahel. · Maksutovi teleskoobil korrigeeritakse sfäärilise peapeegli moonutusi õhukese kumernõgusa läätsega meniskiga. Fookuse peegli ja meniski vahelt välja toomiseks kasutatakse harilikult kumerpeeglit, mis tihti aurustatakse meniski keskosa sisepinnale. Tehiskaaslane · Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne

Füüsika → Füüsika
48 allalaadimist
Litosfäär
1
doc

Litosfäär

Settekivim- kivim, mis on tekkinud metmesuguste setete kivistumisel, harilikult kihiline ja võib sis. Kivistisi. Rift- maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe Kurrutamine- Kahe laama kokkupõrge deformeeruib kummagi serve. Kivimid ja setted, mis sellesse tsooni jäävad, surutakse tugevasti kokku- kurrutatakse. Kurdmäestik- mäestik, kus maakoorekihid on geoloogiliste sisejõudude mõjus surutud lainekujulistesse voltidesse: kurd on sisejõudude toimel tekkinud maakoorekihtide lainekujuline käänd. Kaldeera- suur järskude ja astmeliste veerudega katlataoline nõgu vulkaani või selle koonuse ülaosas. Kilpvulkaanid- vulkaanid, mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel, valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku. Maavärin- maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. Seismologiajaamad- jaamad, mis tegelevad maavärinate põhjuste, leviku uurimise, maavärinate esinemise ennustamisega. Murenemine- kivimite purunemine

Geograafia → Pinnavormid
4 allalaadimist
Ooeaniline ja mandriline kliima
32
docx

Ooeaniline ja mandriline kliima

3.3. Kahe mandrilise laama põrkumine. Convergent boundary Mandrilised laamad on kergemad ookeanilistest laamadest, seetõttu vahevöösse ei sukeldu. Ja vulkaane otseselt ei tekita. Niisuguseid kokkupõrkeid iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. See on mäestike tekkimise kõige levinum viis. Nt. Himaalaja, mis on tekkinud India-Austraalia laama ja Euraasia laama kokkupõrkel ja tõuseb siiamaani. Nii on tekkinud Apalatšid (Ameerika) ja Alpid (Euroopas) Kurrutus – lainekujuline kivimite deformatsioon. Põrkuvad mandriline ja mandriline laam • laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; • mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda; • maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks; • sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid • Laamade servalade nim põrkuvate e. kokkukulgevate servadega (Nazca - Lõuna-Ameerika)

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
Eesti Draamateater tähistas maja 100-sünnipäeva
9
docx

Eesti Draamateater tähistas maja 100. sünnipäeva

Teiste teatrite pöördlavad olid sõjav hävinud. Mida siis aga enam kuidagi moodne ei olnud, see oli juugendstiil. 1950. aastal kirjutatakse teatri remontimise ettepanekutes korduvalt, et maja välimus tuleb tõsta nõukogude teatri ideelisele tasemele. 1950. aastate remontitega kaotati juugend nii teatri saalist kui fuajeedest nii palju kui see võimalik oli. Laemustrid värviti taustaga kokku ühtmoodi heledaks, koridoride seinte ja postide lainekujuline ornament varjati ühetoonilise värvi alla. 1967. aastal võttis teater kasutusele väikese saali. Sinna mahus ligi 70 vaatajat, ehitati ka väike lava. Väike saal tegutses siiski vaid kaks hooaega (oli probleeme ventilatsiooniga). Aga samal ajal juba ehitati korrus kõrgemal katuse all veidi suuremat Väikest saali (Keskmine saal nimetati seda siis). 1980. aastatel toimus teatris renoveerimine, mille käigus kaotsi läinud juugendstiilsed interjöörid taastati

Ajalugu → Eesti kultuurilugu
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun