= ℎ/�� Heisenbergi määramatuse printsiip – teatavad füüsikalised suurused, näiteks osakese asukoht ja kiirus, moodustavad komplementaarse paari Kvantmehaanikas kirjeldatakse osakese käitumist lainefunktsiooniga. Lainefunktsiooni tähistatakse psiiga Ψ. Elektronpilv – elektroni leidumise tõenäosus Lainefunktsioon leitakse enamasti Schrödingeri võrrandi lahendamise käigus � Ψ = �Ψ (siin � on hamiltoniaan (energiaoperaator); � on süsteemi energia) Kvantarvud – lainefunktsioonides esinevad täisarvud, millest võib sõltuda ka lainefunktsiooni matemaatiline kuju 1)peakvantarv n (positiivne täisarv) – määrab elektronkihi (määrab orbitaali mõõtmed ja energia) 2)orbitaalkvantarv l (0 või positiivne täisarv) – määrab alakihi; tähistatakse töhtedega s,p,d,f (määrab orbitaali tuuma ümber ringlemise kiiruse ja selle kaudu orbitaali kuju) 3)magnetkvantarv ml (täisarv vahemikus –l....l) – määrab konkreetse orbitaali
= / Heisenbergi määramatuse printsiip teatavad füüsikalised suurused, näiteks osakese asukoht ja kiirus, moodustavad komplementaarse paari Kvantmehaanikas kirjeldatakse osakese käitumist lainefunktsiooniga. Lainefunktsiooni tähistatakse psiiga . Elektronpilv elektroni leidumise tõenäosus Lainefunktsioon leitakse enamasti Schrödingeri võrrandi lahendamise käigus = (siin on hamiltoniaan (energiaoperaator); on süsteemi energia) Kvantarvud lainefunktsioonides esinevad täisarvud, millest võib sõltuda ka lainefunktsiooni matemaatiline kuju 1)peakvantarv n (positiivne täisarv) määrab elektronkihi (määrab orbitaali mõõtmed ja energia) 2)orbitaalkvantarv l (0 või positiivne täisarv) määrab alakihi; tähistatakse töhtedega s,p,d,f (määrab orbitaali tuuma ümber ringlemise kiiruse ja selle kaudu orbitaali kuju) 3)magnetkvantarv ml (täisarv vahemikus l....l) määrab konkreetse orbitaali
vaste Newtoni teisele seadusele (F = m*a). Üldine kuju: �Ψ = �Ψ. H on hamiltoniaan (energiaoperaator); E on süsteemi energia. Energiatasemed. Kvantsüsteemidele on iseloomulik kindlate energiatasemete olemasolu. Üleminekuga ühelt energiatasemelt teisele kaasneb energia kiirgumine või neeldumine, sagely elektromagnetkiirgusa (nt valguse) kujul. Lubatud energiatasemed avalduvad võrrandiga En = - h*r/n2 kus R on Rydbergi constant, R = me * e4/8*h3 * €02 Kvantarvud. Lainefunktsioonides esinevad sageli täisarvud, millest võib sõltuda ka lainefunktsiooni matemaatiline kuju, need arvud ongi kvantarvud. Vesiniku aatomi lainefunktsioonides sisaldub 4 kvantarvu: - peakvantarv n määrab orbitaali mõõtmed ja energia - orbitaalkvantarv l määrab orbitaali tuuma ümber ringlemise kiiruse ja selle kaudu orbitaali kuju - magnetkvantarv ml kirjeldab orbitaalse liikumise orientatsiooni - spinnkvantarv ms iseloomustab elektroni teatavat sisemist omadust, spinni
Põrge tekitab p-braanil laineid (2). Lained võivad kohtuda, mille tagajärjel osa p-braanist rebeneb ja eemaldub kinnise stringina (3). See oleks siis musta augu kiiratud osake. käsitada vett kui pidevat vedelikku, kuigi ta koosneb miljarditest H 2O molekulidest, mille vahel on keerukad vastastikmõjud. p-braanide mudelis säilib informatsioon musta auku langeva kohta p-braanidel levivate lainete lainefunktsioonides. p-braane käsitatakse kui lehti tasases aegruumis. Seepärast kulgeb aeg ühtlaselt, valguskiirte teekond ei paindu ja lainetes sisalduv informatsioon ei lähe kaotsi. Informatsioon hoopis väljub mustast august p-braanide kiirgusena. p-braanide mudeli kohaselt võime rakendada Schrödingeri võrrandit, et arvutada lainefunktsiooni tulevasi väärtusi. Midagi ei lähe kaotsi ja aeg voolab sujuvalt edasi. Säilib täielik determinism kvantteooria mõttes.
Musta auku langevat osakest võib käsitada kui p-braaniga põrkuvat kinnist stringisilmust (1). Põrge tekitab p-braanil laineid (2). Lained võivad kohtuda, mille tagajärjel osa p-braanist rebeneb ja eemaldub kinnise stringina (3). See oleks siis musta augu kiiratud osake. käsitada vett kui pidevat vedelikku, kuigi ta koosneb miljarditest H2O molekulidest, mille vahel on keerukad vastastikmõjud. p-braanide mudelis säilib informatsioon musta auku langeva kohta p-braanidel levivate lainete lainefunktsioonides. p-braane käsitatakse kui lehti tasases aegruumis. Seepärast kulgeb aeg ühtlaselt, valguskiirte teekond ei paindu ja lainetes sisalduv informatsioon ei lähe kaotsi. Informatsioon hoopis väljub mustast august p-braanide kiirgusena. p-braanide mudeli kohaselt võime rakendada Schrödingeri võrrandit, et arvutada lainefunktsiooni tulevasi väärtusi. Midagi ei lähe kaotsi ja aeg voolab sujuvalt edasi. Säilib täielik determinism kvantteooria mõttes.
annaabi.ee 
