ga siis kiirgab aatom kvandi, ning kiirgamine on laineomadus 7. Milles seisneb Heisenbergi määramatuse printsiip? Heisenbergi järgi on võimatu korraga määrata elektroni või mõne muu osakese impulsi ja asukohta kui tahes suure täpsusega. 8. Kvantmehaaniline aatomimudel. Kvantarvud ja nende tähendus Elektronid liiguvad kiirelt ümber tuuma, tulemusena moodustub tuuma ümber negatiivse laenguga elektron pilv. Kvantarvud- kirjeldavad elektroni võimalikke energia tasemeid ja lainefunktsioone. 9. Mida väidab Pauli keeluprintsiip? Väidab, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus 10. Milles seisnes Davisson Germeri katse ja mille tõestuseks see on? vaadeldi niklikristalliltpeegeldunud elektronkiire interferentsimustrit. (füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine,mis on suurem või väiksem) 11. Mis toimub vesiniku aatomis kui see kiirgab footoni, kui neelab footoni?
elektronmagnetkiirgusena. Üksiku kvandi energia on propotsionaalne kiirguse sagedusega: E = h · = h · c/ ; (h = 6,626 · 10-34, = kiirgusesagedus, Hz). Lainefunktsioon - kirjeldab elektroni liikumist iseloomustavate lainete amplituudi ja nende faasi (pluss või miinus). Orbitaal ruumiosa, milles elektroni viibimise tõenäosus on suur (ligi 100%). Kvantarvud kirjeldavad elektroni võimalikke energiatasemeid ja lainefunktsioone. Peakvantarv (n) määrab ära elektroni keskmise kauguse tuumast, st näitab perioodi (kihinr); Orbitaalkvantarv (l) määrab ära orbitaali kuju. l = 0, 1, 2, ..., n; Magnetkvantarv (m) määrab ära orbitaali orientatsiooni ruumis, st näitab energia nivood mag. väljas. m = -l, ..., l; Spinkvantarv (s) määrab ära elektroni pöörlemise suuna ümber oma telje. s = +/- ½ Aatomi elektronkonfiguratsioon näitab ära elektronide paiknemise aatomis. Põhiolek, ergastatud olek.
elektronmagnetkiirgusena. Üksiku kvandi energia on propotsionaalne kiirguse sagedusega: E = h · = h · c/ ; (h = 6,626 · 10-34, = kiirgusesagedus, Hz). 41. Lainefunktsioon - kirjeldab elektroni liikumist iseloomustavate lainete amplituudi ja nende faasi (pluss või miinus). Orbitaal ruumiosa, milles elektroni viibimise tõenäosus on suur (ligi 100%). 42. Kvantarvud kirjeldavad elektroni võimalikke energiatasemeid ja lainefunktsioone. Peakvantarv (n) määrab ära elektroni keskmise kauguse tuumast, st näitab perioodi (kihinr); Orbitaalkvantarv (l) määrab ära orbitaali kuju. l = 0, 1, 2, ..., n; Magnetkvantarv (m) määrab ära orbitaali orientatsiooni ruumis, st näitab energia nivood mag. väljas. m = -l, ..., l; Spinkvantarv (s) määrab ära elektroni pöörlemise suuna ümber oma telje. s = +/- ½ 43. Aatomi elektronkonfiguratsioon näitab ära elektronide paiknemise aatomis.
elektronmagnetkiirgusena. Üksiku kvandi energia on propotsionaalne kiirguse sagedusega: E = h · ν = h · c/λ ; (h = 6,626 · 10-34, ν = kiirgusesagedus, Hz). 41. Lainefunktsioon - kirjeldab elektroni liikumist iseloomustavate lainete amplituudi ja nende faasi (pluss või miinus). Orbitaal – ruumiosa, milles elektroni viibimise tõenäosus on suur (ligi 100%). 42. Kvantarvud – kirjeldavad elektroni võimalikke energiatasemeid ja lainefunktsioone. Peakvantarv (n) – määrab ära elektroni keskmise kauguse tuumast, st näitab perioodi (kihinr); Orbitaalkvantarv (l) – määrab ära orbitaali kuju. l = 0, 1, 2, ..., n; Magnetkvantarv (m) – määrab ära orbitaali orientatsiooni ruumis, st näitab energia nivood mag. väljas. m = -l, ..., l; Spinkvantarv (s) – määrab ära elektroni pöörlemise suuna ümber oma telje. s = +/- ½ 43. Aatomi elektronkonfiguratsioon – näitab ära elektronide paiknemise aatomis.
lainefunktsiooni. 1926 Paul Dirac tutvustab Fermi-Diraci statistikat. 1927 Clinton Davisson näitab, et difraktsioon ilmneb ka elektronide puhul. 1927 Bohr sõnastab komplementaarsusprintsiibi, mis väidab, et nähtust saab kirjeldada kui lainet või kui osakest, kuid mitte mõlemat korraga. 1927 Werner Heisenberg arendab välja määramatusprintsiibi. 1927 Max Born tõlgendab lainefunktsioone kui tõenäususi. 1928 Chandrasekhara Venkata Raman avastab valguse lainepikkuse nihke, kui see hajub molekulidelt. 1928 Alexander Fleming avastab penitsiliini. 1928 Horton ja Morrison ehitavad esimese kvartskella. 1929 Edwin Hubble näitab, et galaktikate kaugus on seotud nende kiirusega. 1929 Bothe arendab välja meetodi kosmiliste kiirte uurimiseks. 1929 Cockroft ja Walton projekteerivad elektrostaatilise aatomilõhustaja.
millal elektron antud kohas paikneb, või mis suunas või mis kiirusega ta sel hetkel liigub. Lainefunktsiooni absoluutväärtuse ruut | |2 on võrdeline tõenäosusega leida osakest vastavas ruumipunktis ja vastaval ajahetkel. Kui elektroni leidumise tõenäosus mingis ruumiosas on suurem, siis me ütleme, et elektronpilve tihedus selles ruumiosas on suurem. Aatomites võib lainefunktsiooniga kirjeldada kõigi (või osa) elektronide käitumist korraga. Lainefunktsioone, mis kirjeldavad vaid ühe elektroni käitumist, nimetatakse orbitaalideks. Tulenevalt elektroni liikumise määramatusest ei ole võimalik täpselt määrata orbitaalide, aatomite ega ka molekulide mõõtmeid. Sageli tasapinnaline kujutis. Täpikeste tihedus kujutatakse orbitaale ruumiosana, milles näitab elektronide leidumise tõenäosust elektroni viibimise tõenäosus on suur (mitte alla antud kohas. 0,9), ehk milles elektron paikneb 90% ajast.
annaabi.ee 
