võrgupunktides, on tabelis 2 toodud võrdlus nelja võrgupunkti kohta, mis esindavad ülal kirjeldatud nelja rannaosa. Punkt 24 asub Leedu ja Läti piiri lähistel, punktis 73 ilmneb kõige suurem laineenergia keskmine voog Saaremaa ranniku lähistel, punkt 147 asub Narva lahes ning punkt 194 Riia lahes Pärnu lahest läänes. (võrgupunktide täpsed asukohad on esitatud lisa 3). Tabelist 2 selgub, et suurem osa laineenergiast, ligikaudu 70 %, saabub vaadeldud rannalõikudesse avamere poolt ning vaid 30 % levib rannast mööda või mere poole. Selline tulemus õigustab ka tehtud teoreetilise koguvõimsuse arvutusi uuringualal. Soome lahes punktis 147 erinevad need kaks suurust kõige enam. See on tõenäoliselt tingitud Soome lahel domineerivatest tuule suundadest. Esinemissageduse põhjal on teiseks domineerivaks suunaks sealses piirkonnas idatuuled ning arvestades võrgupunkti läbivat rannajoone nurka põhjasuuna
Ka inimestele on see kahjulik. Taimed hakkavad seda lagundama. Rannikualadel võib õlireostus sattuda suudmealadele ja tõusualadesse tänu pinnahoovustele, tuultele, ning settida randadele, mere äärde ja soodele. Õli võib loksuda ühes ja samas tõusutsoonis (või ka ühest teise) sisse ja välja. Sõltuvalt setete või substraadi omadustest, ranna profiili kallakusest ja olemasolevast laineenergiast, võib õli olla maetud kihtidesse, setete alla (vahel enam kui ühe meetri sügavusse), segatud põhjasetetega või settida kihina setetele tõusutsooni kõrgemates kohtades. Õliga reostatud rannaseteteerosioon või reostatud rannasetete terviklikkuse rikkumine võib viia sellele, et nafta jõuab madalaveeliste rannikualadeni. 11.Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga? Õlilaigu levimine merepinnal on ajaliselt kiire ja domineeriv protsess kohe pärast
Siin peab olema kirjeldatud, kuidas jäätmed tekkekohast satuvad kogumiskohta. Variant 10. 1. Mida toob endaga kaasa õlireostuse sattumine rannikule? Rannikualadel võib õlireostus sattuda suudmealadele ja tõusualadesse tänu pinnahoovustele, tuultele, ning settida randadele, mere äärde ja soodele. Õli võib loksuda ühes ja samas tõusutsoonis (või ka ühest teise) sisse ja välja. Sõltuvalt setete või substraadi omadustest, ranna profiili kallakusest ja olemasolevast laineenergiast, võib õli olla maetud kihtidesse, setete alla (vahel enam kui ühe meetri sügavusse), segatud põhjasetetega või settida kihina setetele tõusutsooni kõrgemates kohtades. Õliga reostatud rannasetete erosioon või reostatud rannasetete terviklikkuse rikkumine võib viia sellele, et nafta jõuab madalaveeliste rannikualadeni. 2. Mis on absorbeeriv poom? Ujuv absorbent on hüdrofoobne, saab kasutada vedelreostuse likvideerimiseks vee pinnalt. Sobib
kohtaLainetest toodetavale energiale on võimalik seada ülemine piir. • Selleks peame hindama ranniku ühikpikkusele jõudvat energiat ja korrutama selle läbi ranniku pikkusega. Me ei uuri, millise seadeldisega võiks kogu seda energiat koguda. Küsime lihtsalt alustuseks, kui palju seda energiat on., siis lainte antavat energiat arvestame ranniku pikkuse kohta. • Oletame, et meil on suurepärane lainemasin, mis muudab 50% laineenergiast elektrienergiaks, ja me suudame selliste masinatega täita 500 km Atlandi ookeani rannikust. See tähendaks, et me saame kätte 25% teoreetilisest maksimumist. See teeks 4 kWh inimese kohta päevas. Teen siin jällegi tahtlikult üsna ekstreemseid eeldusi, et rohelise energia panust võimendada – ma arvan, et paljudele lugejatele tundub mõte täita pool Atlandi ookeaniga piirnevast rannikust lainete neelajatega üsna utoopilisena. Kuidas me teame, mis on Maa või Kuu sees?
annaabi.ee 
