Molière oli oma olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Molière tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest ta hindas kõrgelt komöödia ühiskondklikku rolli. Molière'ist pole ühtki ta oma käega kirjapandud teksti ja puuduvad ka tema kaasaegsed artiklid ja hinnangud kaasajal ei kirjutatud Molière'i kohta peaaegu midagi, v.a. suurt hulka laimukirju. Molière'i eluajal toimus teatris palju muudatusi. Üks tähtsamaid oli üleminek mitme tegevuskohaga lavalt üheleainsale tegevuspaigale, et säilitada tragöödias nõutavat kohaühtsust. Komöödiasse võeti see põhimõte üle ilmselt commedia dell'arte mõjul, kuna rändtrupid olid sunnitud lavakujundust lihtsustama. Molière aga kasutas oma lavastustes juba ka maalitud dekoratsioone ja keerukaid mehhanisme. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit.
Mees peatunud mingi ametiasutuse ees ja pakkunud Moliere'i käsikirju. Kohusetundlikud ametnikud juhatanud ta õigemasse kohta, sealt saadetud ta veel õigemasse kohta, sealt saadetud ta veel õigemasse ja nii edasi, kuni lõpuks kadunud vanamees jäljetult. Peale selle, et Moliere'ist pole ühtki ta oma käega kirjapandud teksti, puuduvad ka tema kaasaegsete artiklid ja hinnangud otseselt kaasajal ei kirjutatud Moliere'i kohta peaaegu midagi, kui mitte arvestada suurt hulka laimukirju. Igatahes ei saa Moliere'ile läheneda puhtkirjandusliku mõõdupuuga, vaid tuleb lähtuda sellest, et ta oli kõigepealt näitleja, kellele tollase teatri raamid kitsaks jäid ja kes lõi ajastule vastava uue teatri. Kirjanikuks sai ta eeskätt seepärast, et teatril oli vaja uut repertuaari. Moliere loomingust on säilinud 32 näidendit. Neid näidendeid mängitakse tänapäevani. Näidendid · ,,Arutu" (1653) · ,,Tuulepea" (1655) · ,,Armutusk" (1656)
Ta üritas selgeks teha, et tema on loonud 8 infinitesimaalarvutuse, mitte Leibnitz, kuigi selle idee peale tulid mõlemad üksteisest sõltumatult, kuid ajastus oli peaaegu sama. Newton oli pahatahtlik, ta kirjutas Leibnitzi vastu pamflette ehk naeruvääristavaid päevakajalisi kirjutisi ning lasi Kuninglikul Seltsil nimetada tüli lahendamiseks komitee, kuid lubas sellesse vaid oma pooldajaid. Ta kirjutas laimukirju ning paljud arvasid, et Newton on oma mõistuse kaotanud. 1705. aastal sai temast sir Newton esimene teadlane, kellele langes osaks niisugune au. Teda valiti Kuningliku Seltsi presidendiks, milleks ta jäi elu lõpuni. Ta suri 20. märtsil 1727. aastalt, mil ta maeti suure pidulikkusega Westminister Abbeysse, kuhu maetakse vaid kõige autoriteetsemad isiksused. 9 Kasutatud kirjandus Tekst: http://www.newton.ac.uk/newtlife.html http://et
Kohusetundlikud ametnikud juhatanud ta õigemasse kohta, sealt saadetud ta veel õigemasse kohta, sealt saadetud ta veel õigemasse ja nii edasi, kuni lõpuks kadunud vanamees jäljetult. Peale selle, et Molière'ist pole ühtki ta oma käega kirjapandud teksti, puuduvad ka tema kaasaegsete artiklid ja hinnangud otseselt kaasajal ei kirjutatud Molière'i kohta peaaegu midagi, kui mitte arvestada suurt hulka laimukirju. Igatahes ei saa Molière'ile läheneda puhtkirjandusliku mõõdupuuga, vaid tuleb lähtuda sellest, et ta oli kõigepealt näitleja, kellele tollase teatri raamid kitsaks jäid ja kes lõi ajastule vastava uue teatri. Kirjanikuks sai ta eeskätt seepärast, et teatril oli vaja uut repertuaari. Molière'i eluajal toimus teatris palju muudatusi. Üks tähtsamaid oli üleminek mitme tegevuskohaga lavalt üheleainsale tegevuspaigale, et säilitada tragöödias nõutavat kohaühtsust
annaabi.ee 
