Seetõttu pole siin väga radikaalseid projekte. Vaid USA paviljoni kureerib Guggenheimi muuseum, mille üks haru asub ka Veneetsias. Põhjamaade paviljon on ilmselt kõige raskemini kureeritav oma arhitektuuri ja kolme riigi esinduse tõttu. Veneetsia biennaali on kodeeritud kolonialistlik poliitika siin on saanud esineda vaid riigid, kellel oma paviljon. Eestit on esindanud nt JAAN TOOMIK, SIIM-TANEL ANNUS, RAOUL KURVITZ; ANDO KESKKÜLA, JÜRI OJAVER, PEETER PERE; ENE-LIIS SEMPER, MARKO LAIMRE; MARKO MÄETAMM, KAIDO OLE; MARK RAIDPERE; KRISTINA NORMAN; LIINA SIIB. Documenta. Documenta on ca iga 4-5 aasta tagant toimuv rahvusvaheline hiigelnäitus, mille asutamine on seotud Saksamaa konteksti, Kasseli ja II Maailmasõja järgse ajaga. Selle algatas 1955. a. Arnold Bode eesmärgiga harida Hitleri-järgset Saksamaad moodsa kunsti suhtes. Documenta näitustesse on olnud kodeeritud külm sõda poliitiline opositsioon sotsialistlike Ida-Euroopa
olemuse vahel. Destudio seltskond Herkki-Erich Merila, Peeter Laurits, Tarvo-Hanno Varres- suunasid foto visuaalse reklaami arengu Eestis unustamatta selle kunstilist väärtust ja kasutades tehnoloogilist mängu kui võimalust. Kontseptuaalse, iseseisva kunstiteose fotokunsti defineeris Peeter Linna Faculty of Taste kabinetiga EKA juures. Tugevalt kokkuhoidev noorte seltskond MOBIL (Martin Pedanik, Margot Kast, Piret Räni, Marco Laimre, Piia Ruben, Kadri Kangilask) kirjeldasid tolleaegset ühiskoda fotozanri kaudu. Infotehnoloogia areng annab ka kunstile uue vormi. Ando Keskküla ja Raivo Kelomees tutvustavad Eestile elektroonilise kunsti olemust EKS juures tegutseva E-meedia keskuse kaudu. Tekkis nähtus neopop. Mall Nukke, Marko Mäetamm, Peeter Allik, Rait Pärg, Reiu Tüür, Hannes Starkopf, Tommy ja Laurentsius, Jasper Zoova, Kaspar Toome, Kadri Kangilaski ja mõneti ka
Autoportree. 1878.>>> Degas. Prl Cassatti portree. Ca 1876-1878>>> Mary Cassatt. Lapse vannitamine. Ca 1891 Teatris. Pastell, 1879. Maurits Cornelis Escher (1898-1972) Möbiuse leht. 1963 Käed. Jälgimisühiskond Marco Laimre Näitus “Must pall” Kunstihoone galeriis (Näitus, mis jälgib külastajat) Panoptikoni tüüpi vangla mõtles välja inglise filosoof ja
annaabi.ee 
