Ta arreteeritakse 1950 aastal 10 veebruaril. Tema arreteerimise määrus ütles järgmist: “Kalmet töötas Eesti draamateatri direktorina Saksa vägede okupatsiooni esimestes päevadest alates. Tööprotsessi ajal tegi süstemaatiliselt sakslastega koostööd, viis töötajate keskel süstemaatiliselt läbi nõukogudevastast profašistlikku agitatsiooni, ei võtnud teatrisse tööle nõukogude patrioote, kes naatasid okupatsioonivõimude käes, kirjutas Haridusdirektooriumisse laimava õiendi teatri tööst sõjaeelsel perioodil. Koostöö eest autasustasid Saksa okupandid Kalmetit kaks korda rahalise preemiaga.” Vähe sellest, Kalmet olevat Saksa okupatsiooni ajal Sütiste, Tammlaane, Jaan Mürgi (näitleja) ja Kangro- Pooli vastu tunnistusi andnud, kes olid tol ajal siis nõukogude meelsust üles näidanud. Siiski siis pigem oli Kalmeti näol tegu apoliitilise inimesega, kes langetas otsuseid teatri huvidest lähtudes. Teda huvitas elus ja tõhus teater
Kriisi oskuslikult lahendanud ettevõte või organisatsioon võib kogeda maine tõusu, mitte selle langust! Kriisikommunikatsiooni peamine (väljapaistvaim) osa on suhted meedia ja avalikkusega. Kriis on olukord, kus ettevõtet või organisatsiooni kahjustav info on meedia kaudu avalikkuse ette jõudnud. Sellises olukorras ei ole tähtis, kas tegu on tõese (kuid ettevõttele kahjuliku), pooltõese või väära (laimava) infoga. Mida tuleb suhtekorraldajal teha, kui meediakriis on puhkenud? Igal organisatsioonil on teavet, mille avalikustamisest juhtkond ja omanikud ei ole huvitatud. Kõige keerulisem on juhtkonna ja suhtekorraldaja töö siis, kui avalikkus on saanud ettevõtte mainet kahjustavat infot ning tegemist ei ole laimu, vaid tegeliku olukorraga. Ei ole tähtis, kas see on organisatsiooni sisetüli, juhtimisviga või info klientide kohta (nt andmekogu leke).
lähemal ajal välja rännata. Eeltõendamismenetlust reguleerib TsMS 26. peatükk. Seega olukorras, kus tõendite saamine või esitamine võib osutuda raskeks võib enne hagi esitamist paluda kohtul koguda tõendeid eeltõendamismenetluses. Eeltõendamismenetlust võib kasutada ka asjaolu eelnevaks tuvastamiseks. Näiteks on võimalik sellise menetluse raames tuvastada pseudonüümi all interneti kommentaariumites avaldatud laimava kommentaari esitaja. Eeltõendamismenetlust võib poole taotlusel läbi viia kohtumenetluse ajal või siis mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist st enne hagi esitamist. Eeltõendamismenetluse läbiviimiseks on vaja nimetada taotluses hagi/tulevase hagi asjaolud ja hageja nõue ning hagi ese, samuti tuleb nimetada tulevane vastaspool. Vastaspoolel on õigus olla eeltõendamismenetluses ära kuulatud. Juhul, kui tulevase vastaspoole isik ei ole teada või kui
annaabi.ee 
