protsessivormis toimetatud õiguste üleminekut preetori juures. VI tahvel reguleeris igamist ja sellega seoses abielunaise seisundit. Juba tunti abieluvormi, kus naine ei olnud enam mehe õigusvõimu ehk käe (manus) all, ehkki mees võis igamise abil saada õigusvõimu oma naise üle. VII tahvel reguleeris naabrusõigusi nii linnas kui ka põllumajanduses. VIII tahvlis oli juttu deliktiõigusest: needmisest, laimamisest, kehavigastusest, nõidmistest, öisest põlluvilja vargusest, süütamisest, lubamatust puude maharaiumisest, varastamisest, aga ka hädakaitsest ning teolt tabatud varga kohtlemisest. VII - VIII tahvlis olid seega obligatsiooniõiguslikud suhted. IX tahvli karistusõiguslik sisu ei ole endast otseseseid jälgi jätnud. Siin olevat sisaldunud eesõiguste (privilegia) keeld, samuti karistus riigireetmise eest.
Kuuendas tahvlis olid sätestatud ,,tehingutingimused." Vara omandiõigus pidi alati üle minema viie tunnistaja ja kaalumehe juuresolekul. Tahvlis oli käsitletud abieluvormi, kus naine ei olnud enam mehe võimu all. Sätetes oli kehtestatud ka viis, kuidas mees võis igamise abil saada enda naise üle õigusvõimu (Ilus 2007, lk 33). Seitsmes tahvel reguleeris naabrusõigusi nii linnas kui ka põllumajanduses. Kaheksandas tahvlis oli juttu ,,deliktiõigusest:" needmisest, laimamisest, kehavigastusest, süütamisest, lubamatust puude maharaiumisest, varastamisest, aga ka hädakaitsest ning teolt tabatud varga kohtlemisest. (Ilus 2007, lk 33). Üheksanda tahvli karistusõiguslik sisu on kõige vähem jälgi jätnud. Siin olevat sisaldunud karistus ,,riigireetmise" eest. Tõenäoliselt seisis siin ka oluline õiguslik põhimõte, et kedagi ei saa hukata teisiti kui kohtuotsuse alusel. (Ilus 2007, lk 33).
võimalusi abielunaistel iseseisvaks saada. VII tahvel reguleeris naabrusõigusi nii linnas kui ka põllumajanduses. Seal määratleti nt ära tee laius sirgel teel, milleks võis olla kaheksa jalga, kurvis aga 16 jalga. Samuti sätestas see, et puud mis on kõrgemad kui 15 jalga tuleb latv maha saagida. Kui kaugele naaberalast võis ehitada ja mida vaidluse korral tegema pidi. VIII tahvlis oli juttu deliktiõigusest: needmisest, laimamisest, kehavigastusest, nõidmistest, öisest põlluvilja vargusest, süütamisest, lubamatust puude maharaiumisest, varastamisest, aga ka hädakaitsest ning teolt tabatud varga kohtlemisest. Sinna kuulus ka eeskiri, mis kaitses klienti patroonipoolsete õiguse kuritarvituste eest. IX tahvli karistusõiguslik sisu ei ole endast otseseseid jälgi jätnud. Siin olevat sisaldunud eesõiguste (privilegia) keeld, samuti karistus riigireetmise eest. Tõenäoliselt seisis siin ka oluline
annaabi.ee 
