loodud mõttepildi ehk kuvani analüüs. Antud töös proovin leida vastused küsimustele: Kas „vana hea Rootsi aegˮ on folkloorne mälestus või ajaloolaste jt konstrueeritud meem? Millised on sündmused, institutsioonid, protsessid jne Rootsi aja pärandist, mis võimaldavad seda perioodi positiivselt esile tõsta? Kas ja kuivõrd võib Rootsi valitsusaega vaadelda kui kolonialismi? Milline oli baltisakslaste suhe Rootsi aega? Millele viitab väljend „Labie zviedru laikiˮ? Miks ei ole „vana head Rootsi aegaˮ eestirootslaste ajaloolises mälus, kuigi nad elasid sel ajal „omaˮ kuninga võimu all? Kuidas on „vana hea Rootsi aegˮ kujundanud eestlaste identiteeti? Vana hea Rootsi aeg Rootsi suurvõimu ajastu oli Rootsi ajaloos periood, mis kestis 1611. aastast kuni 1718. aastani. Sel perioodil saavutas Rootsi Euroopas suurriigi positsiooni, mis ühendades endas paljusid
keritakse uudistevoos edasi ilma suurema süümepiinadeta. Kõik see süütuna tunduv ekraani taga istumine ei tundu nii hull ju kui seda teha igapäevaselt, aga kui sa mõtled mis oleksid võinud teha hoopis selle asemel, oleksid võinud sõpradega kokku saada ja istuda, oleksid võinud õppida ja sellega panustada oma tulevikku mis tegelikut ka kasu toob, sest facebooki kerimine 6 tundi päevas ei teeni tulevikus raha aga need 3 laiki mis uuele pildile said panevad tundma küll nagu kuulsus aga materjaalset kasu ei loo. Sotsiaalmeediavõrgustikudes surfamine pole ainult peale kooli või tööd kodune tegevus, isegi kui mõni hea sõber või sõbranna kutsub kohvikusse kohvile ja juttu vestma tekib esimesena küsimus „kas mu telefoni aku peab nii kaua seal vastu?“ ja minnaksegi sõbraga välja kohvitama samalajal telefonis istudes ja sõbra juttu taustamürana kuulavat.
LÄTI MAATUNDMINE JURIS · Annab Tartus välja ,,Seta, daba, pasaule" ALUNANS · Lätistas maade ja rahvuste nimetusi (1832 1864) · Tuleb kirjutada vastavalt hääldusele ATIS · Ladina, kreeka ja leedu keelega otsis uusi sõnu KRONVALDS · Võttis üle sõnu (Universität uiversitate; Hochschule augstkola( (1837 1875) · Koolis tuleb õppida läti keeles ESIMENE Vennad Kaudzites ,,Mernieku laiki" (1879) LÄTI ROMAAN 20.saj · 1908.a uus ortograafia · 3000 laensõna saksa keelest · Läti keele seadus riigikeelna 1935 · 1940.a lingvistiline assimilatsioon · Etnilise elanikkonna muutus, vene keele peale rõhk, riigi keele staatuse äravõtmine · 1988. A hääletas 354 00 inimest läti riigikeele staatuse poolt · 1989
Võitlus saksastumise ja venestumise vahel. - Rahvusliku ärkamise ajal puhkes õide eesti-ja lätikeelne ilmalik kirjandus. Trükiste arv kasvas 19.sajandi lõpul hoolimata venestamispoliitikast. - Rahvusliku ärkamise periood romantilise isamaalisuse järel, millen äideteks on eesti luuletaja Lydia Koidule ja läti poeet Auseklis, ilmus eesti ja läti kirjanike proosa-ja draamateostesse realism. Esimene lätikeelse romaan ,,Menieku laiki" Maamõõduaeg, ilmus 1879, autoriteks vennad Reinis ja Matiss Kauzite. Lätlane Rudolfs Blaumanis ja Eduard Vilde. - Leedu rahvusliku ärkamise suur laulik Maironis luuletused ,,Kevadhääled" ja ,,Noor Leedu". Leedu kirjanduslik õitseng pidi ootama 1904.aastani. - Sajandivahetusel kerkisid esile kunstnikud: lätnlane Janis Rozentals, eestlane Ants Laikmaa ja leedulane Mikalojus Ciurlionis, kes oli ühtlasi väga andekas helilooja.
annaabi.ee 
