poleerimiskettaga. Igal pastal ja poleerimiskettal on oma kindel funkstioon tehnoloogilises protsessis. Niisiis, poleerimisel esimene ketas on villaketas, ehk nn tööketas koos "lõikava" abrasiivse-keemilise pastaga (eemaldab värvipinnalt "ämblikuvõrgu" ja 90%kriimustustest va kriimustused mis kuni kruntvärvini, samas jätab pasta töötlemise käigus tsentrifugaal jäljed, tänavapildis võib ära tunda autosid mida vaid töödeldud villapadjaga "sebra" taolisest läikest, ehk laiguliselt läikiv), tööd villapadjaga keskmiselt 4-6 tundi. Järgmine ketas on kollane poroloon ja töötlev-puhastav keskmine pasta (eemaldab lõikejäljedja teeb poleeriva pinnapuhastuse), töö kestvus 2-4 tundi. Viimane on beez ketas ja poleeriv-läigestav peenpasta (eemaldab pöörisejäljed ja annab värvipinnale viimase lihvi ja sügava läike), töö kestvus 2-3 tundi. Peale iga pastaga poleerimist puhastatakse kogu auto pind ainega "Final Inspection 34".
suured sõralised); karjaefekt e. isekus indiviidid kogunevad karja eesmärgiga mitte olla kiskjale esimene saak saaklooma ja kiskja vahel oleks teine karjaliige (sebrad); sotsiaalne struktuur tööjaotus, suhtlus (sipelgad, mesilased). Põhjuseks võib olla ka KK laigutus väga vähe ökosüsteeme, kus iga ökosüsteemi punkt sobiks igale isendile (rabataimed saavad elada ainult rabas, kuid rabad on väga laiguliselt paigutatud Eestis). Levimine indiviidi (isendite) ümberpaiknemine ruumis, protsess. Levimine põhjustab levikut. · Aktiivne (levivad ise) · Passiivne (millegi abil: tuul) Migratsioon suure hulga isendite suunatud liikumine ruumis ühest kohast teise. · ,,korduvkasutusega pilet" migreerutakse edasi-tagasi korduvalt. Omane sellistele liikidele, kes vahetavad perioodiliselt kohti
kogukas väliskest. See seletus tundub usutav. Kuid ilma mitmesuguseid potentsiaalselt segavaid asjaolusid kontrollimata jääb see ikkagi pelgalt spekulatsiooniks. Vaatleme alljärgnevalt mõningaid tähtsamaid asjaolusid, mida võrdleva meetodi kasutamisel on vaja kindlasti arvesse võtta. Alternatiivsed hüpoteesid. Põhjuse ja tagajärje dilemma Kangurlindlaste näites järeldas uurija, et kuna rohtlas on toit levinud laiguliselt, siis on kasulik toituda salkadena. Kuid võib-olla on hoopis röövluse oht lagedas rohtlas nii kõrge, et salgas elamine on eelkõige vajalik pesade ühiseks kaitsmiseks vaenlaste eest, kusjuures salgas toitumine võib olla lihtsalt ühiselu kaasprodukt? Niisiis võib püstitada kaks alternatiivset hüpoteesi, mis kumbki võib olla tõsi, kuid võib ka mitte. Ilma hüpoteese kontrollimata pole võimalik tõestada, kumb on põhjus ja kumb tagajärg. Crook püstitas tegelikult vaid hüpoteesi