Teiseks kehvem pildikvaliteet - ka kõige parem digikompakt ei saavuta paremat tulemust keskpärasest tavafilmi pruukivast kompaktkaamerast - seda põhiliselt filmi oluliselt suurema eraldusvõime tõttu, eri hinnangutel on tavafilmi kaadril kuni 40 MP informatsiooni digikompaktkaamera kuni 5MP vastu. Samuti tekitab enamus digikaameraid suuremal või vähemal määral nn. digimüra. See on eriti selgelt nähtav tumedatel pindadel ja ilmneb ebaühtlaste hallide laigukestena. Kuna digikaameras ei saa kasutada eri tundlikkusega filmi, on mõnedel aparaatidel võimalus simuleerida tundlikumat filmi ja lülitada nad tavalise ISO 100 tundlikkustasemelt näiteks ISO400 tasemele. See tähendab, et pildisensor peab hakkama saama 4X vähema valgusega ja sellistes tingimustes kipub müra veelgi võimenduma. Siiski, olles probleemist teadlikud, on uutel aparaatidel seda probleemi järjest edukamalt parandatud ja kogenematu silmaga ei
Vanematel võrsetel paiknevad astlad kolmekaupa, noorematel üksikult. Kollased rippuvad õiekobarad ilmuvad okstele mai lõpul juuni algul, küpsed viljasd valmivad septembris- oktoobris. Marjad pikliku kujuga, punased(iga marja sees 2-3 seemet). Marjad sisaldavad inimesele tervislikke happeid, suhkruid ja vitamiine(maitse meeldiv end tugevalt hapu) Taim kannab edasi viljapõlde ohustavat haigust- kõrreroostet(parasiitseen) Haigustekitaja taimel on näha lehtede alaküljel oranzide laigukestena.. Kukerpuu juuri on kasutatud sapihaiguste raviks(berberiin) soodustab sapivoolust, aitab sapiteede põletike ja sapikivide vastu. Juuri õige aeg kaevata oktoobris pärast marjade valmimist või maikuus enne lehtede puhkemist. (juuri ei tohi pesta, kuna berbetiin lahustub vees kergesti)(ravim on kagne toimega) Kukerpuu lehtedest on valmsitatud salatit lihatoitude kõrvale (pärast õitsemist lehed enam toiduks ei kõlba) Pärast õitsemist on lehed sama head ravimdi kui juur.
· Käärud - lehe kahjustatud koha laius lehe serval · Sälgud - kahjustus ulatub lehe labas sügavamale, kui on kahjustatud osa laius lehe serval. · Täkked - lehe servades on peaaegu ühelaiuse vahega korrapärase kujuga käärukesed või sälgukesed. · Roodamine ehk skelteerimine - lehe kude on kas täielikult või suures ulatuses ühelt küljelt ära söödud, nii et terveks on jäänud lehe sooned ja osaliselt ka vastaspoole epidermis · Aknad - lehed on roodunud väiksemate laigukestena, vastaspoole epidermis on terve · Lohud ja lohukesed - lehtedel, vartel, okstel või viljadel kas mõnemillimeetrise läbimõõduga või suuremad madalad laiad lohud. · Augud - vartel, viljadel või juurtel sügavamad kahjustused. Selle sügavus ei ole suurem kui kahjustuse läbimõõt · Koopad - viljades, mugulates, juurtes või juurviljades võrdlemisi suure ulatusega, sagedasti ebakorrapärase kujuga sügav kahjustus.
annaabi.ee 
