Konventi kuulusid Kokkuvõte 26 veebruaril 2001 allkirjastatud Nizza lepingut peetakse üheks oluliseks lepinguks Euroopa Liidu ajaloos. Selle lepinguga muudeti nii Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjonide kooseisude arvu kui ka nende rolli ja mõjuvõimu. Lisaks muudeti ka kohtusüsteemi ja hääletamissüsteemi, mis pidi viimast muutma paremaks ja ausamaks. Selle lepingu üks suurtest plaanidest oli, et ühendus oleks valmis tulevasteks suurteks laienemisteks. Sellel lepingul oli ka teatav mõju Eestile. Pandi paika mitu kohta saab Eesti EP-s. Lisaks kiideti lepinguga heaks edasised laienemised ning see tähendas, et Eesti saab liikmesriigiks siis kui esialgu plaanis oli. Nagu igal lepingul on positiivsed ja negatiivsed küljed, siis seda on ka Nizzal. Ühest küljest suurendati EP mõjuvõimu ning anti roheline tuli uute liikmesriikide vastuvõtmiseks, aga teisalt jäi siiski leping lahjaks, arvestades kui pikalt selle üle vaieldi ja arutati.
võimaluste juures on kõigi vajalike ekspertide palgal hoidmine üle jõu käiv. Palju kasulikku informatsiooni leiame Ettevõtja Infoväravast (www.aktiva.ee). Välisturgude kohta käivat infot, sealhulgas ka võimalike edasimüüjate kontakte oleme leidnud Kaubandus-Tööstuskojast (www.koda.ee) ja Eesti Väliskaubanduse Liidust (www.etc.ee). 4) Finantsvahendite nappus Pankade jaoks on VKE-d enamasti liiga kõrge riskiastmega ning omakapitali suuremateks laienemisteks napib. Samas võib välisturgudele minek nõuda palju ressursse. Laenu võtmist lihtsustavad KredExi (http://www.kredex.ee) pakutavad lisatagatised liisingule või ettevõtluslaenule. Samuti on võimalik kindlustada oma välisostjatelt laekuvate maksete riske. 5) Ebapiisav juurdepääs tehnoloogiale ja oskusteabele Läbilööki välisturul lihtsustab oluliselt tehnoloogilise eelise omamine, kuid väike- ettevõttele võib selle hankimine olla keeruline.
all. Eestis pole õnneks bürokraatia väga tugev. 3)Juurdepääs informatsioonile. Välisturule minek tekitab vajaduse suure hulga informatsiooni järele nii turu kui ka seaduste, tollireeglite, maksustamise, finantseerimisvõimaluste ja palju muu kohta. VKE võimaluste juures on kõigi vajalike ekspertide palgal hoidmine üle jõu käiv. 4) Finantsvahendite nappus. Pankade jaoks on VKE-d enamasti liiga kõrge riskiastmega ning omakapitali suuremateks laienemisteks napib. Samas võib välisturgudele minek nõuda palju ressursse. 5) Ebapiisav juurdepääs tehnoloogiale ja oskusteabele. Läbilööki välisturul lihtsustab oluliselt tehnoloogilise eelise omamine, kuid väikeettevõttele võib selle hankimine olla keeruline. 6) Standarditele mittevastavus ja kvaliteedile orienteerituse puudumine. Edukaks müügiks peab toode vastama välisturul kehtivatele standarditele. Tihti nõutakse ka vastavat sertifitseeritust (ISO, CE)