empiiriliselt määratav tegur, mille suurus on enamasti vahemikus 10 kuni 50 mm2. Pinnaste poorid ei ole ühtlase läbimõõduga. Neid võib modelleerida joonisel 3.8 d1 d2 d1 d2 h1 h3 h2 Joonis 3.8 Kapillaartõusu kõrgus ebaühtlase läbimõõduga torus näidatud ebaühtlase jämedusega toruga. Vesi saab sellises torus tõusta ainult esimese laienduseni. Kui aga selline toru täita veega, sulgeda ülemine ots ja asetada otsapidi vette, siis pärast otsa avamist langeb veetase ühtlase jämedusega torus olevale kõrgusele. Taoline olukord pinnases tekib sadevete imbumisel pinnasesse vi veepinna alandamise järel. Seepärast ei teki pinnases kindlat nivood, milleni kapillaartõus ulatub. Teatud Maapind Osaliselt küllastunud sadeveega Kaevik Osaliselt küllastunud kapillaarveega
sidemete rikkumine pinnasproovi võtmisel ja teimimisel moonutab oluliselt Vt (kg/m3), kus Vt-terade maht, gt-terade mass. Kvartsi mahumass 2660- terastikulisest koostisest. Kuna pinnase poorid ei ole ühtlase läbimõõduga, võib pinnase mehaanilisi omadusi. Terzaghi - efektiiv- ja neutraalpingete 2670, savimineraalidel 2700-2850 kg/m3. Juhul kui pinnases leidub teisi vesi sellises torus tõusta ainult esimese laienduseni. Teatud kõrguseni üle kontseptsioon ja konsolidatsiooniteooria. ISSMGE - alates 1992 aastast on mineraale või orgaanikat, tuleb osakeste mahumass määrata katseliselt. veepinna on pinnas kapillaarsuse tõttu veega küllastunud, selle peal asub ühingu liige ka Eesti. Selleks puistatkse uuritava pinnase proov peene kaelaga anumasse ja see tsoon, kus poorid on osaliselt täitunud
Neid võib modelleerida joonisel 3.8 d1 d 2 d1 d2 h1 h3 h2 J o o n is 3 .8 K a p illa a r tõ u s u k õ r g u s e b a ü h tla s e lä b im õ õ d u g a to ru s näidatud ebaühtlase jämedusega toruga. Vesi saab sellises torus tõusta ainult esimese laienduseni. Kui aga selline toru täita veega, 21 sulgeda ülemine ots ja asetada otsapidi vette, siis pärast otsa avamist langeb veetase ühtlase jämedusega torus olevale kõrgusele. Taoline olukord pinnases tekib sadevete imbumisel pinnasesse vi veepinna alandamise järel. Seepärast ei teki pinnases kindlat nivood, milleni kapillaartõus ulatub