Kooli tegevuse kohta on säilinud vähe andmeid, kuid on teada, et nelja aasta jooksul käis koolis 4 Kadri Kivirand EKL-kõ1 160 poissi. Õppima võeti noormehi kõigist Liivima Eesti-osa kihelkondadest. Esimesel aastal õpiti selgeks lugemine, katekismus ja kirikulaulud. Seejärel õpiti selgeks kirjutamine ja veidi arvutamist. Teisel aastal õpiti aineid, mis laiendasi rohkem silmaringi ja teadmisi. Sinna kuulusid ka kirjutamine ja laulmine. Viimast õpetati nii palju, et kooli lõpetamisel oleks võinud tööle asuda kiriku eeslaulja ehk kantorina. Õpetamisel orienteeruti keskmisele õpilasele, edasijõudnumad abistasid mahajääjaid. Koolmeistreid õpetati välja J. Gezeliuse kirjutatud ,,Methodus informandi" järgi. Koolmeistri ülesannet kirjeldati järgnevalt: Ta pidi olema karske ja õpetama lapsi enam armastuse kui ähvarduste ja karistusega
Need, kes tegelesid eraettevõtlusega, said majanduskriisis rängalt lüüa. Hästi läks aga neil, kes töötasid valitsusaparaadis, sest seal oli palju töökohti ning kõrged palgad, palju hüvitisi ja soodustusi. Kuna enamus itaallasi valitsuse toetust ei saanud, oli alamklasside elu kehv. Linnatöölised kannatasid töösturite mõju all ja see tekitas suurt tööpuudust. Maatöölised ja talupojad, kellel maal olukord veel rängem oli, tulid linnadesse elama ning laiendasi sealseid agulipiirkondi. Palgad olid väga väiksed ja toit kallines pidevalt, mistõttu ei saanud tavainimesed endale enam lubada sellised toiduained nagu liha, või ja suhkur. Mussolinile see aga korda ei läinud. Riik püüdis küll vaesematele abiraha jagada, aga see jäi liiga väikseks, et mingit muutust tuua. Paljud inimesed elasid kas savist hüttides või kümnekesi ühes toas. Raske oli ka naiste elu fasistlikul ajal. Mussolini nägi naist vaid kui lastesünnitajat, pere
kooli asutamist. Koolimaja tuli ehitada kahe kambriga, kumbki kolm sülda pikk ja lai, ning väikese eeskojaga. Forceliuse juhitud seminar töötas 1684-1688. Kooli tegevuse kohta on säilinud vähe andmeid, kuid on teada, et nelja aasta jooksul käis koolis 160 poissi. Õppima võeti noormehi kõigist Liivima Eesti-osa kihelkondadest. Esimesel aastal õpiti selgeks lugemine, katekismus ja kirikulaulud. Eejärel õpiti selgeks kirjutamine ja veidi arvutamist. Teisel aastal õpiti aineid, mis laiendasi rohkem silmaringi ja teadmisi. Sinna kuulusid ka kirjutamine ja laulmine. Viimast õpetati nii palju, et kooli lõpetamisel oleks võinud tööle asuda kiriku eeslaulja ehk kantorina. Õpetamisel orienteeruti keskmisele õpilasele, edasijõudnumad abistasid mahajääjaid. Koolmeistreid õpetati välja J. Gezeliuse kirjutatud ,,Methodus informandi" järgi. Koolmeistri ülesannet kirjeldati järgnevalt: Ta pidi olema karske ja õpetama lapsi enam armastuse kui ähvarduste ja karistusega
annaabi.ee 
