negatiivsele lainele. Seetõttu peame kaaluma ka teistsuguseid võimalusi. Kindlasti on alternatiivsete energiate otsimine vajalik, sest ühele lahendusele panustamine ei ole otstarbekas. Rajades Eestisse tuumaelektrijaama, peame võimalikult palju kasutama meil hetkel olemasolevaid tehnoloogiaid. Soodsaim on jätkata põlevkiviga kütmist. Õnnetuseks on Euroopa Liidu normid ja ka Kyoto protokolli direktiivid sellele variandile piirangud seadnud. Samuti kannatab kaevanduste laiendamistega meie endi elanikkond. Viimasena on pööratud silmad roheliste lahenduste poole. Geograafiliste iseärasuste tõttu pole meile ei aastaringset stabiilset päikesepaistet ega kõrgeid mägesid, kustmööda vesi alla voolab. Sellest tulenevalt pakub põlevkivi ja raskete tuumade kõrval toorainena kõige enam kõneainet tuul. Eesti Energia kava näeb ette, et 2015. aastaks moodustub taastuvatest energiatest toodetud elekter ligi viiendiku kogu tarbitavast elektrist
Säilinud elevandiluust reljeefe Vanavene kunst Suurimad kivist ehitised on Sofia peakirikud Kiievis ja Novgorodis Kiievi Sofia katedraal: · Südamik meenutab kreeka risti · Algselt 5 löövi, mis lõppesid apsiididega põhiplaan sarnanes ruuduga · Hiljem ehitati põhja ja lõuna juurde 2 löövi, idaseinas kokku 9 apsiidi · Välisseinas domineerisid kuplitega tornid Novgorodi Sofia katedraal: · Samuti hilisemate laiendamistega muudetud Rikaste ja iseteadvate kaupmeeste eestvõttel ehitati kirikuid Nt Georgi peakirik Jurjevi kloostris ja Lunastaja kirik Nereditsas Novgorodi arhitektuuriga sarnases ka Pihkva ehituskunst; kirikud väikesed, nt Petseri kloostris, Irboskas Vladimir-Suzdalimaa arhitektuur: Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi Uspenski kirik 5-lööviline ja 3 apsiidi · Üldiselt aga 9-osaline ruum, kus 1 keskne ümarkuppel, nt Dmitri katedraal Vladimiris
-10. saj, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Kuni 17. saj lõpuni säilis vanavene kunst iseseisva ja Lääne-Euroopa kunstist oluliselt erineva ilme. Seda võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenguks. Kiievi suurvürstid kutsusid oma linnadesse Bütsantsist ehitusmeistreid. Jaroslav Targa tellimisel valmis Kiievi Sofia katedraal, mille ,,südamik" meenutab kreeka risti. Hiljem ehitati juurde kaks löövi. Novgorodi Sofia katedraali on samuti hilisemate laiendamistega muudetud. Kiriku välisilme on väga lihtne ja range, kuid levis ka esinduslikum ja toredam laad. Novgorodi arhitektuuriga sarnanes ka Pihkva ehituskunst. Selle linna kirikud olid aga sageli väga väikesed. Pihkva-pärases stiilis on ka mõned kirikud Petseri kloostris. Vladimir-Suzdalimaa arhitektuuri õitseng kestis 12. saj lõpust kuni mongolite sissetungini 13. saj alguses. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi
annaabi.ee 
