onvesteeringuteks-26jaan 1921 atlandi ülemnõukogu tunnustas balti riike., 1920balti liit alla saaome,eesti,käti,leedu, japoole Põhjuseks oli balti riikide omavahelised vastuolud, Soome püüdles läheneda skandinaavaiale ja terav vene vastuseis. 1923a eesti-läti kaitseliiduleping.22sep 191rahvasteliigu liige eesti. 1.venem ei suuda eesti enam saksa sissetungi eest kaitsta oli nõrgestatud.2.vabatahtlike sõjaüksuste loomine-kalevlaste malev,laidonen sõjaväe eesotsas. 1.eesti rahu sõdimisest-oli sõjatüdims 2,vene rahu sõdimisest-oli kodusõda,sõjaline vastupau ei õnnestunud. 3.Soodsad riigipiirid.eestilt sõjakompentatsiooni ei nõutud. Majandustõus Põhjused:Sõja lõpp,uus tehnika Seisned:suurenes põllumajandus ja tööstustoodang, Kasvas eksport,tõusis elatustase.avanesid võimalused investeeringuteks. Lõppes 1924 kui tuli uus majanduspoliitika.eesti oli tõstnud Suutlikust majanduslikult püsima jääda
aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Rahvasteliit – Organisatsioon, mis üritas tagada rahu, et hoida ära sõdu, üritas lepitada konflikte.
Kõrgem täidesaatev võim oli valitsusel, mille eesotsas oli riigivanem e. Riigihoidja. Valitsus vastutas oma parlamendi ees ja parlament kinnitas seadused. Rahvas sai oma tahet avaldada riigikogu valimistel: rahvahääletusega või rahaalgatusega. Kehtestati dem. Vabadused, mida võis keeleata sõjaseisukorra väljakuulutamisega. Poliitiliste parteide teke: Parempoolsed: Põllumeestekogud- liidrid: Päts Laidonen, Teemant. Kuulusid sinna suurtalunikud ja põllumajandussaaduste turustus. Kristlik Rahvaerakond, liidrid: Akel ja Lattik, usuliste ringkondade huvide kaitsjad. Põllumeeste Asunike ja Väikemaapidajate Koondis, eraldus Tööerakonnast, maareformiga maad saanud talupojad. Tsentristlikud: Rahvaerakond, liider Tõnisson. Linnade keskkondlus ja Lõuna-Eesti talupojad. Tööerakond, liidrid: Standman ja Piip, haritlased riigiametnikud, linnakodanikud. Vasapoolsed: Sotsiaaldem
● Riigikogu võimupiire ja liikmeskonda vähendati. ● Täidesaatev võim kuulus valitsusele eesotsas peaministriga . 1933.a. oktoobris saavutas rahvahääletusel võidu vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu. Jaan Tõnissoni valitsus astus tagasi, riigivanemaks sai Konstantin Päts. Põhiseadus hakkas kehtima 1934. aasta jaanuaris. Riigivanema ja Riigikogu valimised pidid toimuma 1934. aasta aprillis. Riigivanema kandidaadid: 1. Andres Larka 2. Laidonen Toetus kandidaatidele toetusallkirjade järgi: ● A. Larka 51% ● J. Laidoner 30% ● K Päts 15% ● A. Rei 4% 12.märts 1934 ● Kehtestati kaitseseisukord. ● Vabadussõjalaste Liit suleti. Juhtivad vabadussõjalased vangistati. ● Valimised lükati edasi. Vaikiv ajastu Riigikogu kokku ei kutsutud. Võim koondus kolme isiku kätte: Päts, Laidoner, Eenpalu 8.dets. 1935 Vabadussõjalaste riigipöördekatse. A.Sirk maetud Helsingisse Isamaaliit
annaabi.ee 
