Rootslased ja taanlased katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta Muinasusund Hing inimese isikupära kandja Oli usk hauatagusesse ellu Surnule pandi hauda ehted, tööriistad, relvad, toitu Loodust austati ja peeti omataoliseks Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejaks Kodude kaitsja Tõnn, viljakuse jumal Peko, Taara, Uku Ristiusu mõjud jõudsid eestlasteni Rootsi, Taani ja Venemaa kaudu Põletumatuste asendumine laibamatustega Risti kandmine ehtena Alates 11.saj munkade misjonitöö Ristiusku ei suhtutud algul vaenulikult. Võitlus ristiusu vastu oli võitlus vabaduse eest Küsimused 1. Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhted naabritega, elatusalad 2. Miks on muinasusundi uurimine problemaariline? Puuduvad täpsed allikad 3. Too näiteid eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest. Ohvrikivid, hiiepuud, ohvriallikad 4
Häädemeeste 2009 2 Sisukord 1. Vadjalased lk 4 2. Nimetused lk 4 3. Asuala lk 4 4. Arvukus lk 4 5. Keel lk 5 6. Ajalugu lk 5 7. Elatusalad lk 7 8. Usund lk 7 9. Tänapäev lk 7 10. Lisad lk 8 3 Vadjalased Vadjalased on läänemeresoome rahvas, Leningraadi rajooni lääneosa põliselanikud, kelle asuala ulatus teise aasta-tuhande algul Narva jõest ja Peipsist Gatsinani. Peamisi muistiseid on laibamatustega kääbaskalmistud (paljudele haudadele kivikatete), kust on leitud vadjalastele iseloomulikke ehteid: ripatseid, oimurõngaid, käe võrusid. Mitu korda on vadjalasi siirdunud Kirde-Eesti rannikumurde ja idamurde alale, kus nad sulanesid eestlaste hulka. 12. sajandil ühendati vadja ala novgorodi valdustega. 15. sajandi lõpul nimetati Novgorodimaa loodepoolne haldusala Vadja viiendikuks. Enamik vadjalasi on alates 11.- 12. sajandist sulanenud idaslaavlastega, osa isuritega
Samuti korraldasid ka eestlased ise röövkäike (Skandinaaviasse, sealt ka hõbeaarded). Sõdadesse juhtuti ka venelastega, kui Jaroslav Tark Tartut vallutas. 2. Eesti ja Liivi alade liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumi Roomakatoliku kiriku soov laieneda, kaupmeeste võimuruum tung itta, kahe kiriku vaheline võitlus, maaalade saamine, Skandinaavia Muutused muinaskommetes o sõnade ülevõtt (rist, papp) o põletusmatuste asendumine laibamatustega o maeti peaga lääne poole o misjonärid (piiskop Falco) o esimesed kirikud (kaubakirikud) Mõõgavendade Ordu loomine, Lübecki linn, Riia linn, Gotlandi saar, koged Piiskopid Meinhard, Berthold (alustas ristisõda Liivimaal), Albert peale MV läks Vana-Liivimaa Taanile ja Ordule, kes peale Jüriöö ülestõusu ostis ära ka Taani alad.. seejärel hakati maad jagama rüütlitele, kes hakkasid koguma andamit
Samuti korraldasid ka eestlased ise röövkäike (Skandinaaviasse, sealt ka hõbeaarded). Sõdadesse juhtuti ka venelastega, kui Jaroslav Tark Tartut vallutas. 2. Eesti ja Liivi alade liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumi · Roomakatoliku kiriku soov laieneda, kaupmeeste võimuruum tung itta, kahe kiriku vaheline võitlus, maaalade saamine, Skandinaavia · Muutused muinaskommetes o sõnade ülevõtt (rist, papp) o põletusmatuste asendumine laibamatustega o maeti peaga lääne poole o misjonärid (piiskop Falco) o esimesed kirikud (kaubakirikud) · Mõõgavendade Ordu loomine, Lübecki linn, Riia linn, Gotlandi saar, koged · Piiskopid Meinhard, Berthold (alustas ristisõda Liivimaal), Albert · peale MV läks Vana-Liivimaa Taanile ja Ordule, kes peale Jüriöö ülestõusu ostis ära ka Taani alad.. seejärel hakati maad jagama rüütlitele, kes hakkasid koguma andamit
ja sealt suundusid Pirita jõe juurde. Merest umbes 5 km edasi paiknes Iru linnus. Irust on leitud ka viikingite nooleotsi, on olnud sõjalisi kokkupõrkeid, kuid ka kauplemist. Linnused paiknesid mitte mere kaldal, vaid mõni kilomeeter maa poole, sest oht oli suur. Jõgede peal võis olla ka tõkkeid ja vahimehi. Toimusid ka muutused siinsetes matmiskommetes. Kui vahepeal olid kivikalmed kollektiivsed, siis viikingiajal kohati hakati individuaalsust taas rõhutama. Hakkavad taas ilmnema laibamatustega kalmed. On avastatud, et laiba matmise komme tuli 10. saj ja seda on märgata nt Virumaal, arvatakse, et see komme on seotud viikingitega. Muinasaja lõpuks üle Eesti. Iila kivikalme Ida – Virumaal, leiti rikkalik panustega matus ja kaks matust ilma panusteta, mis olid tema suhtes rist. Seda peeti näiteks sotsiaalsest lõhestumisest. See oli nõukaaegne versioon. Kui materjali hakati läbi vaatama, siis matus dateeriti varasemaks (11. saj keskpaik).
annaabi.ee 
