Sellist mehhanismi võib nimetada auru jõul töötavaks "mootoriks". Aurumasinaid oli võimalik kasutada mitmel otstarbel. Näiteks kasutati vilja peksmisel auru-rehepeksumasinaid, mis kergendas suuresti põllutööliste vaeva. Esimene selline rehepeksumasin toodi Eestisse 1867. aastal. Aurumasinaid kasutati ka sõiduvahenditena. Kütusena kasutati aurumasinates peamiselt tahkeid kütuseid, sest vedelkütuseid sel aja enamasti ei tuntud. Aurumasinate kasutuselevõtt pani alguse tööstuse laiaulatuslikule arengule. Tööd, mis enne tehti käsitsi, oli võimalik teha masinaid kasutades. Kuna tööstus arenes, tekkis järjest suurem vajadus toodangut transportida ning tööstusettevõtetele toorainet tuua. Selleks oli tarvis transpordivahendeid. 1825. aastal valmistati esimene aurumasin-rong. Jõgedele ilmusid aurulaevad ja 1830. aastatel sai tänu auruveduri konstrueerimisele alguse raudtee võidukäik. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid. Majandusliku
mõju EL-i tegevuses ning 1979.a. saavad esmakordselt kõik kodanikud liikmeid otse valida. 1980 1989 Euroopa muutuv nägu Berliini müüri langemine 1980.a. suvel pärast Gdanski laevatehase streike saavad kogu Euroopas ja maailmas tuntuks Poola ametiühingu Solidarnosc ja selle liider Lech Walesa. 1981.a. saab Kreekast EL-i 10.liige, millele järgnevad 5 a hiljem Hispaania ja Portugal. 1986.a. kirjutatakse alla Ühtse Euroopa Aktile (Single European Act, SEA). See leping on aluseks laiaulatuslikule 6-aastasele programmile, mille eesmärgiks on lahendada kaubanduse vaba liikumise probleem üle EL-i piiride ning luuakse Ühisturg (,,Single Market"). Suurim poliitiline murrang oli 9.novembril 1989.a. Berliini müüri langemine, mil Ida ja Lääne Saksa vaheline piir avanes pärast 28 aastat, mis viis Saksamaa taasühinemisele, mis toimus 1990.a. oktoobris. 1990 1999 Piirideta Euroopa Kommunismi kokkukukkumisega Kesk- ja Ida-Euroopas said eurooplastes lähemad naabrid. 1993.a
siidlindi võis oma laeva vöörmasti heisata kapten, kelle alus oli kõige kiiremini Atlandi ületanud. Tulemuseks oli, et sellise laeva kapteni rind läks uhkusest kaks korda rohkem kummi ja vastutulevate laevade kaptenid sööstsid oma meeskonnale säru tegema. Suur madin Sinise Lindi võitmiseks oli alguse saanud. Kokkuvõtteks Aurumasinate kasutuselevõtt pani alguse tööstuse laiaulatuslikule arengule. Tööd, mis enne tehti käsitsi, oli nüüd võimalik teha masinaid kasutades. Kuna tööstus arenes, tekkis järjest suurem vajadus toodangut transportida ning tööstusettevõtetele toorainet tuua. Selleks oli tarvis transpordivahendeid. 1825. aastal valmistati esimene aurumasin-rong. Võib-olla oled ka ise sellise auruveduriga sõitnud! Sellises rongis on alati ahjukütja, kes teatud aja tagant peab ahju kütust lisama. Rong aga hakkab seda
1.2. EESTI TUULEENERGIA AJALUGU Esimesed kirjalikud teated tuulikutest Eesti territooriumil, täpsemalt Hiiumaalt, ulatuvad ajas tagasi aastasse 1572, kuid ilmselt kasutati tuulikuid juba antud paikkonnas ka varem. Need tuulikud olid oma konstruktsioonilt post-tuulikud. On küllaldaselt põhjust arvata, et 19. sajandi lõpuks küündis tuulikute arv Eestimaal kahe kuni kolme tuhandeni ning nende summaarne väljundvõimsus aga 10 MW-ni. 20. sajand tõi aga varsti lõpu tuuleenergia laiaulatuslikule kasutamisele ning andis rohelise tule moodsatele energiaallikatele nagu nafta ja elekter. Alles pärast esimest õlikriisi hakati jälle tõsisemalt mõtlema tuuleenergia taaskasutusele. Tuuleenergia kasutamisele kaasaegsete generaatoritega pani Eestis alguse Eesti ja Taani Keskkonnaministeeriumide ühisfinantseering. Koos Biosfääri Kaitseala Hiiumaa keskusega ning Taani firmadega püstitati 1997. a. septembris 150 kW-ne näidistuulejaam Hiiumaal Tahkuna neemel. 11. oktoobril 2002. a
konverentsil Costa Ricas. Tegevuskava loodeti kinnitada Ramsari VIII konverentsil 2002. Tegevuskava edasise seisu kohta andmed puuduvad. 4. Eesti looduskaitse arengukava aastani 2035 (Keskkonnaministeerium, 2006) Nenditakse, et soode seisundit ja väärtust käsitlev andmestik on katkendlik. Nenditakse, et 2/3 Eesti soodest on tänaseks rikutud või hävinud. Kui rabakooslustest on säilinud üle 70%, siis peaaegu 90% madalsookooslustest on hävinud või kinni kasvanud tänu laiaulatuslikule kuivendusele. Eesti rabade säilimist ohustab turbakaevandamise vähene ohjeldatus. Eesmärk A-4: Kõrge loodusväärtusega soode säilitamine · tagada kõrge loodusväärtustega soode säilimine · soode ökoloogiliste funktsioonide looduslikkuse tagamine · soode loodusväärtuste kasutamise säästlikkuse tagamine · rikutud soode ökoloogilise seisundi parandamine Eesmärk B-4: Soode loodusvarade säästlik kasutamine Eesmärk C-2: Rikutud turbaalade ökoloogilise seisundi parandamine
annaabi.ee 
