8. Mille poolest erineb mõiste `heli' mõistest `müra'? Kas teate mõnd füüsikalist omadust, mis iseloomustab müra? Müra on soovimatu heli termin ,,müra" hõlmab subjektiivsust. Füüsikalised omadused: tugevus e tase, sagedus, aeg. 9. Mis on müra sageduskarakteristik? Kus on inimkõrv mürale tundlikum, kas madalatel või kõrgetel sagedustel? Kas see kajastub müra mõõtmisel ja hindamisel? Müra sageduskarakterisitku järgi eristatakse laiaribalist (nt reaktiivlennuk) ja kitsaribalist (nt komressor). Inimkõrv on tundlikum kõrgetel sagedustel. 10. Mis on tonaalne müra? Impulssmüra? Müra maksimaaltase? Kuidas hinnatakse ajas muutuvat müra? Tonaalne müra heli, mille sagedusspektris esinab selgesti eristatav toon. Impulssmüra üksikute (kuni 1 s) impulssidena kostuv heli. Maksimaaltase etteantud ajavahemikus mõõdetud maksmaalne helirõhutaseme väärtus. Tonaalset hinnatakse rangemalt kui impulssmüra. 11
Pealegi peavad need kanalid olema identsed, eriti ranged nõuded on kanalite faasikarakteristikute ning signaalide kvadratuuursuse kohta. Seetõttu on see töötlusmeetod levinud rohkem digitaalsetes raadiovastuvõtjates. Komplekssignaalidega töötluses tuleb kõigepealt formeerida komplekssignaal, siis komplekssignaalile vastavad töötluskanalid. Komplekssignaali formeerimiseks kasutatakse kas aktiivset lahendust (joon. 3.2.6 b) või passiivset (joon. 3.2.7) ehk laiaribalist 90 kraadilist faasipööramisahelat : Joonis 3.2.6 Aktiivsel skeemil (3.2.6.b) häälestatakse tugigeneraator signaali kandevsagedusele, mille tulemusena saadakse komplekssne mähiskõver, madalpääsfiltrid aga lasevad läbi signaalid vahesagedusega ning suruvad maha parasiitsed summasagedusega komponendid. Passiivne variant (joon. 3.2.7) on lihtsam, kuid seal on vaja tagada laiaribaline (signaali spektri ulatuses) 90 kraadi pöörav faasinihkeahel
otsa, hajutatud sõnum viiakse kandesignaali generaatorisse. Sagedushüplemine: isemängiv klaver (M-jada), mis järjest muudab sagedusi, millel saatmine käib, vähendab pealtkuulamist. Hajutav jada pannakse kandesignaali generaatori külge ehk õget sõnumit saadetakse hajutatud kanalil. M-jada ehk pseudojuhuslik: mürataoline, kasutatakse nihkeregistrit, luuakse deterministlikult, entroopia võimalikult suur Ortogonaalne sagedustihedus: laiaribalist digitaalsignaali (nt teleka) saadetakse osadekaupa paljudel lähestikku olevatel abisagedustel, need sagedused peavad olema omavahel risti (faasinihe 90°) ehk ortogonaalsed. et kõrvutiolevad signaalid üksteist ära ei kataks GPS: satelliidid edastavad erinevaid signaale, neli tükki peab olema kogu aeg nägemisulatuses, et asukohta määrata nende ristumispunkti järgi IEEE 802.11 WiFi: ortogonaalne sagedustihedus, ruuteril mitu antenni (SDMA) Bluetooth: sagedushüplemine
algoritmi -> võti vähemalt 128 bitti (32 tähte). PSK – vähe kasutajaid, kodune võrk (võtme käsitsi jagamine). 51 40. Hajaspektriside. Sagedushüplemine (FH-SS) ja otsene sageduse hajutamine (DS-SS). Juhuslikud binaarsed jadad, M-jadad ja nende genereerimine. Ortogonaalne sagedustihendus OFDM. Rakendused: GPS, IEEE 802.11 Wi-Fi, Bluetooth. Kui kaks laiaribalist ehk hajaspektri signaali samal sagedusel samal ajal töötavad, siis nad teineteist ei sega, prktikas pisikesed häired, aga võtame taustamürana seda, sest see ei sega samal sagedusel olevad kitsaribalist signaali. Kiirus ühest laiast või paljudest kitsastest kanalitest annab suhteliselt sama tulemuse, ent spektri hajutamist kasutatakse palju. Hajaspektriside – kasutatakse palju rohkem ribalaiust kui oleks vaja, et andmeid üle kanda.
annaabi.ee 
