7. Mängijaisiksused NL koondises: J. Lõssov, I. Kullam, H. Kruus või koondise lävepakul: A. Putmaker, H. Krevald, E. Ehaveer, ka H. Raudsik. Treeneriisiksused: E. Naarits, ka J. Dudkin (NSVL 1. koondise 1947.a. üks ettevalmistajaid), J. Lõssov. (1953.aastast minek NL naiste koondise treeneriks). 8. Korvpall laiema kandepinnaga Eesti spordiühingutes (Dünamo, Spartak, Tööjõureservid, mitte ainult Kalevis). Korvpalli tulek peale ÜSK-i ka TPI ja EPA Spordiklubidesse. Terve laiapinnaline konkurents Eesti siseselt. 9. Professionalismi teke vaid NL-i koondise tasemel n-ö. koondise mängijate stipendiumid. 10. Välissuhted üsna olematud vaid Korea RDV, Bulgaaria, Hiina RV. 11. Kogu Eesti keskne korvpallielu kalender tehti ringi NL-i kalendrist lähtuvalt. Eesti meistrivõistlustel sel perioodil oli veel autoriteeti see oli üle tulnud prioriteet omariikluse ajast. 12. Naiste korvpalli kandepinna laienemine, senise Tallinna ülemvõimu langus, Tartu
Näiteks ei lase arvuti avada enne krematooriumiahju ust kui temperatuur ei ole langenud ohutule tasemele. Samuti kontrollib arvuti pidevalt saasteainete kogust ning kontsentratsiooni suurenedes tõstab automaatselt temperatuuri, mille tulemusena kahjulikud ained neutraliseeruvad ning püütakse kinni spetsiaalsete puhastusfiltrite poolt välistades igasuguse saaste sattumist väliskeskkonda. Kuna Eestis ei ole krematsioon veel niivõrd laiapinnaline kui mujal maailmas, siis puudub meil ka seadusandlik baas mis reguleeriks tingimusi, millistes võivad 16 krematooriumid töötada. Sellepärast kasutavadki krematooriume omavad asutused kogemusi teistest riikidest. Kindlasti peaks krematooriumiahjul olema pass mis tõestab ahju seadmete ja kesta korrasolekut. Tänu suurele kuumusele toimuvad ahjus pidevad termilised protsessid mis kõigerohkem mõjutavad sisevooderdusel kasutatavaid samotttelliseid
Ristiusu levik. Vara-keskaeg kristliku kultuuri välja kujunemise aeg. Rooma kultuuri kõrval eksisteerib germaanlaste tavad. Kaost meenutav periood. 9-14saj dominant on Kristlus. Piiblisõna- see on tõde. Augustiniuse teoses ,,Jumalariik" kuulutatakse Rooma pühaks linnaks. Keskajast on tulnud erinevaid kultuure nn. rüütlikultuur- keskne motiiv daamikultus. Oluline hariduse laiapinnaline levik, mille eest hoolitses kirik. Kiriku juurde loodi koolid- õpetus religioosne. Tekivad esimesed Euroopa ülikoolid (Bologna 12saj) Ülikoolidega seondus skolastika teke- keskaja filosoofia- mõtlemise vorm. Tuntumad tööd käsitlevad Jumala olemasolu tõestust. Ilukäsitlus- esteetika- kõik sünnib Jumala kaudu, kunst seotud religioosse mõtteviisiga- taevane ilu. Toonitatakse valgust. 14. keskaja inimese mudel J.Le Goff`i käsitluses Keskaeg oli rikas erinevate inimtüüpide poolest
annaabi.ee 
