Selle põhjustatajateks 6 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_brochure_et.pdf, Euroopa Komisjoni kodulehekülg, ,,Muuda maailm puhtamaks!", Vesi. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/28669, Veeseadus, RT I 1994, 40, 655 on peamiselt mäetööstus, uute elupaikade ehitamine, loodusvarade ületarbimine liigse kalastamise ja küttimise näol, reostus ja üleilmsed kliimamuutused. 1994. aastal ratifitseeris Eesti bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. See on kõige laiamahulisem looduskaitsekonventsioon ja hõlmab endas kogu klassikalist looduskaitset koos sellega seonduva keskkonnakaitsega, alates geenide kaitsest ja lõpetades ökosüsteemide kaitsega. Selle konventsiooni täitmine on sisuliselt kogu riigi töö elu ja elamisväärse keskonna alalhoidmiseks. Erinevalt laialt levinud arvamusest ei ole tänapäeval peamine probleem mõnede taastumatute loodusvarade võimalik vähesus, vaid loodusvarade kasutamisviiside mõju keskkonnale.
Hävinud liigid viivad endaga kaasa väärtusliku seni veel avastamata ja kasutamata informatsiooni: võimalusi leida uusi toitumis- ja ravivõimalusi, vahendeid kahjurite või umbrohtude tõrjeks jpm. 3 Konventsiooni eesmärgid Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on esimene ülemaailmne laiahaardeline lepe, mis ületab traditsioonilise looduskaitse piirid. See on kõige laiamahulisem looduskaitsekonventsioon ja hõlmab endas kogu klassikalist looduskaitset koos sellega seonduva keskkonnakaitsega. Rio konverentsil kirjutati alla põhimõtetele, mis pidid maailma juhtima 21. sajandisse. Need väljendavad selgelt tõdemust, et inimareng peab jätkuma, inimesed peavad rahuldama oma vajadusi, kuid see ei tohi toimuda keskkonna arvelt, et mitte ohustada tulevasi põlvkondi. Tänapäeva vaatevinklist on oluline tagada inimeste võrdne juurdepääs looduse
soodustamise kaudu. Eesti kirjutas Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile alla Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 12 juunil 1992. aastal. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja kinnitati see presidendi poolt 26. mail 1994. Osapooled kohtuvad regulaarselt, praeguseks on olnud 8 konverentsi, üheksas toimub mais 2008 Bonnis, Saksamaal. Konventsiooni on ratifitseerinud 2006. aastaks 190 riiki. See on kõige laiamahulisem looduskaitsekonventsioon ja hõlmab endas kogu klassikalist looduskaitset koos sellega seonduva keskkonnakaitsega, alates geenide kaitsest ja lõpetades ökosüsteemide kaitsega. Selle konventsiooni täitmine on sisuliselt kogu riigi töö elu ja elamisväärse keskkonna alalhoidmiseks. Konventsiooni iga osalismaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine. Kuna bioloogiliste ressurssidega puutuvad