Koosnevad liivast ning kruusast. Põhja-Eestis, eriti Pandivere kõrgustikul. Rakvere linnus asub samanimelisel oosil Mõhnad Mõhn on liustikujõesetetest koosnev pinnavorm. Liivast ja kruusast. Võivad esineda üksikult kui ka mõhnastikuna. Väike-Palknale on iseloomulikud suured järsunõlvalised mõhnad Liivikud Eesti paljudes kohtades esinevad kruusa- ja liivatasandikud. Tekkinud liustike vooluvete laialivalgumisel tolleaegsetes jääjõgede suudmetes. Tasane, harvem lainjas. Mustamäe astang, mis on Nõmme liiviku osa.
· Kurtna mõhnastik (15 km2) Ida-Virumaa · Selgise mõhnastik (23 km2) Tartumaa Liivikud · Liivikud on Eesti paljudes kohtades esinevad kruusa- ja liivatasandikud. · Nende pind on suuremalt osalt tasane, harvem lainjas. Kaleste liivik (Hiiumaa) · Neid on palju Põhja- Eestis ning Lõuna- Eestis kõrgustike äärealadel ja orundites. Liivikud · Liivikud on tekkinud liustike vooluvete laialivalgumisel tolleaegsetes jääjõgede suudmetes, mis olid sarnased praeguste jõgede deltadele, kuid hoopis võimsama veevooluga. · Kuna mandrijää taandus Eestist põhja- ja loodesuunas, siis jääsulamisvesi voolas vastupidi - liustikust eemale. Seetõttu on liivikute pind märgatavalt kaldu lõuna suunas. Mandrijäätekkeliste pinnavormide rühmitamine Tekkisid jää pealetungi ja
Lisaks tihenemisele omaraskuse mõjul raketises või vormis peab see toimuma ka ühtlaselt, kihistumiseta. Kaasaegseid isetihenevaid betoone iseloomustab koonuse laialivalgumine piirides 65...75 cm, mille juures koonuse vajumine, mis tavabetoonide puhul on peamine töödeldavuse hindamise mõõdupuu, on sõltuvalt täitematerjali maksimaalsest terasuurusest Dmax võrdne 30...Dmax ehk 28...29 cm. Isetiheneva betoonisegu laialivalgumisel moodustub 65...75 cm läbimõõduga betoonikook, millel ei tohi olla mingeid mittehomogeensuse tunnuseid. Täitematerjal peab olema jaotunud kogu koogi ulatuses ühtlaselt, koogi äärel ei tohi tekkida vee riba. Eestis kasutati isetihenevat betooni esimest korda 2000. aasta esimesel poolel. 2001. aastal ulatus ITB kasutus juba üle 1200 m3. 2002 aasta seisuga oli ITB ainutootjaks Eestis NCC Industri Eesti AS betoonitööstus. 3.1 Isetiheneva betooni omadused
Lisaks tihenemisele omaraskuse mõjul raketises või vormis peab see toimuma ka ühtlaselt, kihistumiseta. Kaasaegseid isetihenevaid betoone iseloomustab koonuse laialivalgumine piirides 65...75 cm, mille juures koonuse vajumine, mis tavabetoonide puhul on peamine töödeldavuse hindamise mõõdupuu, on sõltuvalt täitematerjali maksimaalsest terasuurusest Dmax võrdne 30...Dmax ehk 28...29 cm. Isetiheneva betoonisegu laialivalgumisel moodustub 65...75 cm läbimõõduga betoonikook, millel ei tohi olla mingeid mittehomogeensuse tunnuseid. Täitematerjal peab olema jaotunud kogu koogi ulatuses ühtlaselt, koogi äärel ei tohi tekkida vee riba. Eestis kasutati isetihenevat betooni esimest korda 2000. aasta esimesel poolel. 2001. aastal ulatus ITB kasutus juba üle 1200 m3. 2002 aasta seisuga oli ITB ainutootjaks Eestis NCC Industri Eesti AS betoonitööstus. 4.1. Isetiheneva betooni omadused
annaabi.ee 
