midagi oma töö juurest ja seda peeti suhteliselt normaalseks (sealt on siis pärit see praegustele ettevõtjatele palju peavalu tekitav töökohtadelt asjade ja materjalide kadumise fenomen). Oli täiesti tavakäibel fraas "varastada võib, aga vahele ei tohi jääda" ja "peab kasvõi natuke midagi koju viima, muidu ei saa öösel magada ". Kui Eesti taasiseseisvus, tipnes riigi vara omastamine Edgar Savisaare poolt riiklike ettevõtete kontrollorgani SORVVO laialisaatmisele järgnenud täiesti enneolematult laiaulatusliku riigi vara omastamisega nende ettevõtete eesotsas olnud seltsimeeste poolt - kuna mingit kontrolli polnud, siis kasutasid nad täiesti vabalt (muidugi raamatupidamislikult korrektselt, varjatult) oma juhitud riigiettevõtete finantse ja muid varasid, et alustada oma legaalseid ärisid. Samal ajal üritasid keskmised tööinimesed kuidagimoodi pinnal püsida, tihtipeale selleks oma varasid müües (kui oli midagi likviidset)
negatiivne nähtus?" · "Kui Teile homme öeldaks, et Euroopa Liit on laiali saadetud, kas Teil oleks kahju, tunneksite kergendust või jätaks see Teid ükskõikseks?" · "Kas arvate, et Euroopa Liitu kuulumisest on (Teie riigile) kokkuvõttes kasu olnud või mitte?" Nende nelja näitaja põhjal on koostatud indikaatorid, mida nimetatakse vastavalt "hinnang integratsioonile," "hinnang EL-i kuulumisele," "hinnang EL-i laialisaatmisele" ning "hinnang kasulikkusele." Nende küsimuste baasil on üldiseks arenguks negatiivsete meeleolude süvenemine 1990-ndate esimesel poolel. Selgeks murdepunktiks on Maastrichti leping, millega kaasnes tuntav rahulolematuse kasv. Aastatel 19921997 langes keskmine hinnang EL-i kuulumisele tervelt 30% võrra. Kuigi 1997. aastast alates võib märgata teatavat paranemist, on üldine toetuse tase siiski märgatavalt madalam kui eelnevate kümnendite puhul. 11 80
normaalseks (sealt on siis pärit see praegustele ettevõtjatele palju peavalu tekitav töökohtadelt asjade ja materjalide kadumise fenomen). Oli täiesti tavakäibel fraas "varastada võib, aga vahele ei tohi jääda" ja "peab kasvõi natuke midagi koju viima, muidu ei saa öösel magada ". Kui Eesti taasiseseisvus, tipnes riigi vara omastamine Edgar Savisaare poolt riiklike ettevõtete kontrollorgani SORVVO laialisaatmisele järgnenud täiesti enneolematult laiaulatusliku riigi vara omastamisega nende ettevõtete eesotsas olnud seltsimeeste poolt - kuna mingit kontrolli polnud, siis kasutasid nad täiesti vabalt (muidugi raamatupidamislikult korrektselt, varjatult) oma juhitud riigiettevõtete finantse ja muid varasid, et alustada oma legaalseid ärisid. Samal ajal üritasid keskmised tööinimesed kuidagimoodi pinnal püsida, tihtipeale selleks oma varasid müües (kui oli midagi likviidset)
kohalikku eliiti, kes, “pidades silmas omaenda auahneid ning omakasupüüdlikke ambitsioone, ajasid inimestele puru silma, uinutasid neid illusioonidega, nagu oleks eraldi parem ja kergem elada: nad mürgitasid inimeste päid natsionalistliku ideo- loogiaga. Ja lõppkokkuvõttes petsid nad inimesi, otsustades Belovežskaja Puštšas NSV Liidule lõpu teha ja lubades säilitada riigi terviklikkuse Sõltumatute Riikide Ühenduse sildi all, millest kujunes viigileht Nõukogude Liidu laialisaatmisele.”16 On kummaline, et Gorbatšov näeb veel kümme aastat hiljem Saksamaa taasühine- 14 Союз можно было сохранить. Документы и факты о политике М. С. Горбачева по рефор- мированию и сохранению многонационального государства. 2-е изд., перераб. и доп. Toim В. Т. Логинов, koost А. С. Черняев jt
annaabi.ee 
