sooja ära (viigerhüljes, valgejänes , hunt). (Randla, 1990, Lk 28) Väljaulatuvad kehaosad on lühemad (jänese, rebase kõrvad) Linnud munevad enam mune (kakud, hanelised) Sigimise tsüklilisus (lemmingud) Arktika keskkonnatingimused : polaaröö 6 kuud, polaarpäev 6 kuud (aprill- august) madal temp. -60 kraadi, rohke päikesekiirgus, lumi ,jää, igikelts, varju puudumine. Mereorganismide helendamine aitab lindudel jäämerel lahvandustes toitu leida. Valguse puudumist leevendavad: kuu, tähed, virmalised, lumehelk, keskpäevakuma, merekalade helendamine. Polaartursa e. saika paljumiljonilisi parvi jahivad valgevaalad. On ka jäätursk, lükood, kulleskala, merihärg, mägihõrnas, madutähed, rõngasussid, meduusid. Tundrakalad taluvad täielikku jäätumist. Jääkaru on Arktika sümbol. Võib kaaluda kuni 800kg. Pesakonna suurus on 1.87 poega. Pojad võõrduvad emapiimast 24-28 kuu vanuselt .Emakarud
Fluviomõhnad seevastu koosnevad rahutuilmelistest põimkihilistest setteist ja on korrapäratu põhijoonisega künkad või lühikesed künnised. Harva leidub neid üksikvormidena, enamasti moodustavad nad koos nendevaheliste sopiliste ja soostunud põhjaga nõgudega mõhnastikke. Mõhnastikud on arvatavasti kujunenud aktiivsuse kaotanud liustiku jäämassiivis. Jääsulamisvesi voolas jääpankade vahelistes lõhedes ja lahvandustes. Vesi kandis endaga kaasa ja setitas moreenist väljapestud materjali. Jääpankade sulamisel jäid nende asemel nõod, lohud ja sopilised orud. Settekuhjatiste kohal kujunesid aga kõrgendikud – mõhnad oosid ehk vallseljakud - vallilaadsed pikad ja suhteliselt kõrged pinnavormid. Eestis on nad kuni 35 m kõrged, 60-80 m laiad ja kuni 420 nõlvakaldega. Oosid koosnevad vooluvetes settinud põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest ning
toimuma võimalikult hõredas jääs ohutu kiirusega säilitades liikumise peasuunda (Joon. 11.4 ja 9.5). Ei ole soovitav lubada otsasõitu isegi väiksematele jäätükkidele. Tihedamast jääst tuleb mööduda pealetuule poolt. Joon. 11.4. Liikumistee valik lahvandustes. Joon. 11.5. Liikumine lahvandustes on ohutum kui jääst läbi murdes. Kui jääserv ei ole näha, on soovitav hoiduda peasuunast veidi pealetuule suunda, kus jää läbitavus on harilikult parem ja pressi kätte sattumise oht väiksem. Tuleb hoiduda sisenemisest läbipääsu kahe suure jääpanga või kahe jäävälja vahel. Kõik järsud pöörded tuleb teha minimaalse kiiruse juures.