kahjustatud, siduriketas kaardunud, vedru või friktsiooni kettad purunenud, nuudi profiil kadunud - tekkinud on teravad servad, nuut on käigukasti võllil kinni kiilunud või serviti, pöördemomendi võnkumise summutaja katki, kattekiht purunenud või lahti tulnud, membraan- vedru murdunud, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, korpus paindunud, tangensiaalvedru murdunud või deformeerunud, membraanvedru puudutab välja lülitamisel siduriketta pöördemomendi summutajat, läbi lihvitud lahutushoob või membraanvedru otsad, siduri surveketas üle kuumenenud/murdunud, siduri surveketta juhtnukid murdunud. 3. Siduri töö hüppeline Kui sidur hüpleb ei sidur alati selle põhjustajaks. Sagedasti segavad kulunud mootori laagrid või halb mootori täpsustamine pehmet sidurit kasutamist. Mõnikord on ka vale siduriketas sisse monteeritud. Põhjuseks võib olla, et attepinnad on kergelt õlised või määrdesed, nuudi profiil
kahjustatud, siduriketas kaardunud, vedru või friktsiooni kettad purunenud, nuudi profiil kadunud - tekkinud on teravad servad, nuut on käigukasti võllil kinni kiilunud või serviti, pöördemomendi võnkumise summutaja katki, kattekiht purunenud või lahti tulnud, membraan- vedru murdunud, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, korpus paindunud, tangensiaalvedru murdunud või deformeerunud, membraanvedru puudutab välja lülitamisel siduriketta pöördemomendi summutajat, läbi lihvitud lahutushoob või membraanvedru otsad, siduri surveketas üle kuumenenud/murdunud, siduri surveketta juhtnukid murdunud. 3. Siduri töö hüppeline Kui sidur hüpleb ei sidur alati selle põhjustajaks. Sagedasti segavad kulunud mootori laagrid või halb mootori täpsustamine pehmet sidurit kasutamist. Mõnikord on ka vale siduriketas sisse monteeritud. Põhjuseks võib olla, et attepinnad on kergelt õlised või määrdesed, nuudi profiil
ühendusstutser. 13 Tööolukorras on vedavad ja veetavad kettad jõuga P kokku surutud. Siduri lahutamiseks tõmmatakse suruketas kaugemale. Selleks peab juht rakendama pedaalile P jõudu Pn Pn = ia Ajami ülekandearv (ia) sõltub hoobade 1, 2 ja 3 õlgade a, b, c, d, e ning f vahekorrast ja määrab kindlaks pedaali käigu L. Joonis 18: Siduri mehaanilise ajami skeem 1. siduripedaal 2. lahutushoob 3. lahutuskäpa muhv 4. survekettas 5. lahutus muhv(viimik) Pn. pedaalile rakendatav jõud P. survekettale rakenduv jõud a; b; c; d; e ja f. õlgade pikkused L. siduripedaali vabakäik. g. lahutuskäpa ja lahutusmuhvi vaheline lõtk Pedaali käik (ajami deformatsioone ja lõtke arvestamata) koosneb vabakäigust ja töökäigust. Vabakäik lõpeb siis, kui suruvedrusid hakatakse kokku suruma. Vabakäigu
Sellesse pressi- tud kuuele sõrmele on asetatud kaks vedavat terasketast: surveketas 3 ja vaheketas 6, mis saavad sõrmedel nihkuda. Tugiketas 5 on kruvidega liikumatult kinnitatud sõrmede otstele. Lahtikeerdümise vältimiseks on kruvipead kär- nitud. Vedavate rataste vahel on kaks veetavat ketast 4. Viima- Lahntnsmehhanismi peamised osad on lahutusvarras sed on valmistatud õhukesest terasplekist ja nende mõle- koos oma tõukuriga 12, survelaager ja lahutushoob, mis male küljele on needitud hõõrdkatted (bakeliitvaiguga trossi kaudu on ühendatud roolikangil asuva lingiga. immutatud asbestmassist). Veetavad kettad on needitud Lahutusvarras 7 paikneb käigukasti vedava võlli õõn- rummude külge, milledega koos nad saavad nihkuda suses. Varda neljakandiline ots asub surveketta vastavas käigukasti vedava võlli soonilisel otsal. pesas, varda teine ots aga läheb survelaagrile 8 toetuva
annaabi.ee 
